Tallinna linnavalitsuse otsus, millega suunatakse Pirita linnaosa üldplaneering volikogule kehtestamiseks, võib lõpetada aastate pikkuse planeeringuprotsessi.
Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on ääretult oluline, et Pirita üldplaneering lõpuks ka kehtestataks. „Üldplaneeringu puudumine annab siiani põhjust vaidlusteks, kuna puudub reaalne alusdokument, millele tuginedes määratakse ära linnaosa arengusuunad.”
Ehkki üldplaneeringu koostamine on kestnud aastaid, tekib alles nüüd käegakatsutav võimalus selle kehtestamiseks. Varasematel kordadel on see eriarvamuste tõttu luhtunud.
Pirita üldplaneeringu esialgse variandi koostamist alustati juba 1996. aastal. See sai valmis ja avalikustati 1998. aasta lõpus. Tagastatud maade omanikud ja arendajad ei olnud aga nõus neile seatud piirangutega, mistõttu otsustati vaidlusküsimuste lahendused edasi lükata Tallinna üldplaneeringu ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja valmimiseni. 2001. aasta oktoobris algatati uuesti Pirita üldplaneeringu koostamine, mis nüüd on lõpusirgele jõudnud.
„Piritasse tuleb kindlasti suhtuda märksa tundlikumalt, kui Tallinna magalarajoonidesse, mistõttu on igati loomulik, et jõudmine üldplaneeringu kehtestamiseni on aega võtnud, siinne elukeskkond nõuab hoolikat planeerimist,” lausus linnaosa vanem Tiit Terik. „Lisaks sellele, et Pirita ülplaneering välistab TOP-i piirkonna muutmise kortermajadega magalaks, mille vastu olen juba algusest peale kategooriliselt olnud, antakse miljööväärtusliku ala staatus nii Meriväljale kui Maarjamäele, mis jäävad seega erilise tähelepanu alla,” lisas Terik.
Pirita linnaosa arhitekt Tiina Paalberg sõnab samuti, et linnaosa üldplaneering, mis on oluliselt täpsem ja konkreetsem kui Tallinna linna üldplaneering, aitab see ära hoida edasisi vaidlusi. „See annab selged suunised arendajatele ja kindlustunde elanikele, et kõik pargid ja rohealad ei saa täishoonestatud korterelamutega, et säilivad loodus-, miljöö- ja muinsusväärtused, aedlinna miljöö ja Pirita identiteet,” ütles Paalberg. „Linnaosa üldplaneering aitab kompleksselt näha ja lahendada arenguga seotud probleeme ning leida võimalikult mitmekülgne ja erinevaid aspekte arvestav arengutee.”
Seotud lood
Soomes asuvas Sievi jalatsitehases toodetakse iga päev umbes 5500 paari jalanõusid. Äritegevus toimib hästi, kuid ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes peab pidevalt olema valmis uuendusteks. Mis on see, mis aitab kindlustada tootmise tuleviku?
Hetkel kuum
Lisatud sektori 100 edukama ettevõtte edetabel
Vaata, kes olid kohal ja mis teemadel räägiti.
Tagasi Ehitusuudised esilehele