Täna annab ehitaja Tallinna linnale üle kolmanda Raadiku elamukvartalisse kerkivaist korterelamuist, ühtlasi jõuab sellega lõpule elamuehitusprogramm "5000 eluaset Tallinnasse".
2002. aastal käivitunud elamuehitusprogrammi peamiseks eesmärgiks oli sundüürnike eluasemeprobleemi lahendamine. Toona ootas linnalt abi ligi 3500 sundüürnikuperet.
"See, et kõik järjekorras olnud sundüürnikud on nüüdseks linna abiga oma eluasememure lahendanud ei tähenda, et sellega on vajadus
munitsipaalkorterite järele ammendunud," ütles abilinnapea Eha Võrk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Peavarju kindlustamisel vajavad linna tuge ka paljud teised, turuhinnaga korteri üürimine või ostmine ei ole kõigile taskukohane."
Esimese elamuehitusprogrammi käigus valmis 35 munitsipaalmaja, nende rajamisele kulus kokku 819 miljonit krooni, sellest 747,5 miljonit
krooni linnaeelarvest. Võrk nentis, et riik on Tallinna munitsipaalelamuehitust kui meedet omandireformi tagajärjel tekkinud ebaõigluse likvideerimiseks toetanud vaid 71,4 miljoni krooniga, mis moodustab 8,7% kogukulust.
Avaliku ja erasektori koostöös kerkib Raadiku elamukvartalisse kokku kaheksa korterelamut, esimeses ehitusjärjekorras valminud kolmes
hoones on kokku 420 korterit "Raadiku elamukvartal lahendab kokku üle tuhande leibkonna eluasememure," ütles Võrk. "Neisse kaheksasse majja on planeeritud kokku 1155 korterit, kõik need antakse eluasemeprobleemi lahendamisel linna abi vajavate leibkondadekasutusse."
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.