17. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2002. aastal käivitunud elamuehitusprogrammi peamiseks eesmärgiks oli sundüürnike eluasemeprobleemi lahendamine. Toona ootas linnalt abi ligi 3500 sundüürnikuperet.

"See, et kõik järjekorras olnud sundüürnikud on nüüdseks linna abiga oma eluasememure lahendanud ei tähenda, et sellega on vajadus

munitsipaalkorterite järele ammendunud," ütles abilinnapea Eha Võrk.

"Peavarju kindlustamisel vajavad linna tuge ka paljud teised, turuhinnaga korteri üürimine või ostmine ei ole kõigile taskukohane."

Esimese elamuehitusprogrammi käigus valmis 35 munitsipaalmaja, nende rajamisele kulus kokku 819 miljonit krooni, sellest 747,5 miljonit

krooni linnaeelarvest. Võrk nentis, et riik on Tallinna munitsipaalelamuehitust kui meedet omandireformi tagajärjel tekkinud ebaõigluse likvideerimiseks toetanud vaid 71,4 miljoni krooniga, mis moodustab 8,7% kogukulust.

Avaliku ja erasektori koostöös kerkib Raadiku elamukvartalisse kokku kaheksa korterelamut, esimeses ehitusjärjekorras valminud kolmes

hoones on kokku 420 korterit "Raadiku elamukvartal lahendab kokku üle tuhande leibkonna eluasememure," ütles Võrk. "Neisse kaheksasse majja on planeeritud kokku 1155 korterit, kõik need antakse eluasemeprobleemi lahendamisel linna abi vajavate leibkondadekasutusse."