Narva jõe kanjonis käivad eeltööd suurele ettevõtmisele, millega tahetakse taastada üle poole sajandi kuivana seisnud jõesängis veevool ja ajaloolised lõhekoelmud.
Praegu juhitakse kanjonisse Narva jõe vett ainult siis, kui seda elektrijaama jaoks liiga paljuks osutub.
Narva jõe kanjonis kalakoelmute taastamiseks eeltöid tegevad aktsiaseltsid Teede Tehnokeskus ja Kobras tutvustasid eile kohapeal oma tegemisi ning ettevõtmise tulevikuväljavaateid.
Juba mitu nädalat toimetavad Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal, täpsemalt veehoidlast allapoole jäävas jõe looduslikus sängis rohelistes ja oranžides vestides inimesed. Esimesed ehk siis AS Kobras on ametis kanjoni topogeodeetilise mõõdistamisega, teised, Teede Tehnokeskusest, hindavad kanjonis olevate sildade seisundit ja remondivajadust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.