Narva jõe kanjonis käivad eeltööd suurele ettevõtmisele, millega tahetakse taastada üle poole sajandi kuivana seisnud jõesängis veevool ja ajaloolised lõhekoelmud.
Praegu juhitakse kanjonisse Narva jõe vett ainult siis, kui seda elektrijaama jaoks liiga paljuks osutub.
Narva jõe kanjonis kalakoelmute taastamiseks eeltöid tegevad aktsiaseltsid Teede Tehnokeskus ja Kobras tutvustasid eile kohapeal oma tegemisi ning ettevõtmise tulevikuväljavaateid.
Juba mitu nädalat toimetavad Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal, täpsemalt veehoidlast allapoole jäävas jõe looduslikus sängis rohelistes ja oranžides vestides inimesed. Esimesed ehk siis AS Kobras on ametis kanjoni topogeodeetilise mõõdistamisega, teised, Teede Tehnokeskusest, hindavad kanjonis olevate sildade seisundit ja remondivajadust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.