Rõngu keskkooli 40-aastase majaosa remondieelne lammutus näitas ilmekalt hoone närust seisu. Kanalisatsioonitorude väljalõhkumine kukutas alla laepaneeli, lisaks varises ümber paar silikaadist vaheseina.
«Kanalisatsioonist jooksis põranda alla ja sein oli alt nii ära uuristatud, et vahesein püsis püsti ainult tänu uksepiidale,» rääkis kooli remontiva ja juurdeehitist püstitava aktsiaseltsi KR Priit juhataja Peeter Kroonberg.
Kroonbergi sõnul oli jubedasse seisu kulunud kogu vee- ja kanalisatsioonitorustik. Elektrisüsteem polnud ohtlik ainuüksi kulumuse tõttu, vaid ka omaaegse haltuuramaigulise paigalduse pärast.
«Kujutage ette, et lülitasime enda arvates majast voolu välja, aga kui juhtmeid hakati maha võtma, olid need ühes seinas ikkagi pinge all,» kirjeldas Kroonberg. «Ventilatsioon oli siin täiesti null, kuigi majas õppis iga päev 260 last. Ka polnud mingisugust soojustust.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehituses ei ole pausid haruldased. Nendega hakkama saamine ja neist välja tulemine aga küll. VMT Betooni 35-aastane teekond pole olnud sirge kasvulugu, vaid pigem näide sellest, kuidas õigel ajal tehtud otsused on aidanud püsima jääda ning kõige kiuste on edasi mindud ka siis, kui hoog on hetkeks raugenud.