Rõngu keskkooli 40-aastase majaosa remondieelne lammutus näitas ilmekalt hoone närust seisu. Kanalisatsioonitorude väljalõhkumine kukutas alla laepaneeli, lisaks varises ümber paar silikaadist vaheseina.
«Kanalisatsioonist jooksis põranda alla ja sein oli alt nii ära uuristatud, et vahesein püsis püsti ainult tänu uksepiidale,» rääkis kooli remontiva ja juurdeehitist püstitava aktsiaseltsi KR Priit juhataja Peeter Kroonberg.
Kroonbergi sõnul oli jubedasse seisu kulunud kogu vee- ja kanalisatsioonitorustik. Elektrisüsteem polnud ohtlik ainuüksi kulumuse tõttu, vaid ka omaaegse haltuuramaigulise paigalduse pärast.
«Kujutage ette, et lülitasime enda arvates majast voolu välja, aga kui juhtmeid hakati maha võtma, olid need ühes seinas ikkagi pinge all,» kirjeldas Kroonberg. «Ventilatsioon oli siin täiesti null, kuigi majas õppis iga päev 260 last. Ka polnud mingisugust soojustust.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.