14. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1947-ndal aastal ehitatud 13,6 meetri pikkune viadukt sai kannatada 29. mai hommikul, kui ebagabariitset veost transportinud treilerijuht sõitis vastu viadukti konstruktsioone. Avarii tulemusel deformeerusid ja nihkusid paigast viadukti talad. Lisaks viadukti vigastamisele tekitas veokijuht sündmuskohalt lahkudes ja kellelegi infot edastamata ka raudteeliiklusele ohtliku olukorra.

Rike avastati raudteetöötajate poolt alles mõned tunnid peale juhtunut. Eesti Raudtee tütarettevõtte AS EVR Infra sillabrigaad tõstis talad toetuskohtadele tagasi, teetöötajad remontisid raudtee osa ja liiklus taastus veel sama päeva õhtul.

Rongiliikluse ohutuse tagamiseks telliti viadukti seisukorra hindamiseks veidi alla 100 tuhande krooni maksev uurimistöö Peterburi Sillauuringu Instituudilt, kelle töö maksumus ja tähtajad olid soodsamad kui TTÜ Teedeinstituudil.

Ekspertiisi hinnangul saab peale viadukti remonti, mille käigus tuleb välja vahetada avariiga deformeerunud detailid ja tugevdada tugiosad, jms, viadukti kasutada praeguse ekspluatatsioonimahu juures veel hinnanguliselt 30 aastat.

Eksperdid soovitavad sarnaste vigastuste vältimiseks paigutada viaduktidele nn. gabariidiväravaid, mis takistavad sildeehitiste kahjustamist ebagabariitsete veostega, mida kipub ikka juhtuma. Näiteks aasta tagasi kahjustasid autojuhid lühikese aja jooksul korduvalt Tartus Riia tänava viadukti.

Kui palju Narva viadukti remontimine täpselt maksma läheb, selgub peale tööde teostaja leidmiseks korraldatavate hangete läbi viimist. Kahjunõue esitatakse õnnetuse põhjustanud veokile liikluskindlustuse müünud seltsile.