Äripäeva rikaste edetabelis figureerinud Kalmer Kriisale ja Raoul Juhansonile kuuluv arendusettevõte Onix Investi võlakoorem kasvab: firma on riigile võlgu koos intressidega enam kui 2,2 miljonit krooni, pangad nõuavad kordi rohkem.
Tänase seisuga on firmal riigile tasumata ligi kaks miljonit krooni makse, millele lisandub veel enam kui 150 000 kroonine intress. Kolmandiku võlast moodustab käibemaksuvõlg ning teise kolmandiku tulumaksuvõlg. Tänavu jaanuaris ulatus ettevõtte võlgnevus riigi ees veidi alla miljoni krooni.
Lisaks nõuavad firmalt võlgnevusi näiteks inkassofirmad, Ramirent, Cityhaldus, Lions Group 2. Nõuete suurused ulatuvad tuhandest üle miljoni krooni.
Pankade ees on Onixil kuus maksehäiret, neile lisanduvad liisingfirmade kaks nõuet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raoul Juhason ütles kuu aega tagasi Äripäevale, et ei tea Onix Invest vara enampakkumisest midagi ning keeldus küsimustele vastamast. Firma juhtimisega tegeleb Kalmer Kriisa, märkis ta. Kriisa telefon aga ei vasta ning Juhasoni sõnul viibib mees komandeeringus.
Vara müüv kohtutäitur Arvi Pink Äripäeva küsimustele vastata ei soovinud.
Aprillikuus alustas kohtutäitur firma vara müüki. Tänase seisuga on toimumas kuus enampakkumist. Müüdava vara hulgas on näiteks elamumaa Rannamõisa teel Tallinnas, millele on seatud Sampo panga kasuks 32,5 mln kroonine hüpoteek. Maa on müügis kordusenampakkumisel, kuu aega tagasi toimunud oksjoni alghinnast on hinda kärbitud ca 20%.
Kalmer Kriisa ja Raoul Juhanson figureerisid mullu Äripäeva rikaste TOPis vastavalt 241 ja 240 miljoni kroonise varandusega.
Onix Investi silmapaistvaim arendus pealinnas on Pirita tee 26f tornelamu.
Seotud lood
Pankrotihaldur Andres Tootsman müüb avalikul suulisel enampakkumisel pankrotistunud kinnisvarafirma OÜ Gelingeni kinnisasju 33,5 miljoni kroonise alghinnaga.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?