Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmise palga eest 1,1 ruutmeetrit
Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ei arva, et Eesti oludes tuleks igal juhul seostada elamispinna ruutmeetri maksumus keskmise palgaga, ehkki I kvartalis sai keskmise palga eest soetada 1,1 ruutmeetrit elamispinda.
"Inimene, kes rusikaga vastu rindu tagudes kinnitab, et keskmine palk peaks võrduma keskmise elamispinna ruutmeetrihinnaga peaks suutma veenvalt põhjendada, millisest palgast me räägime. Kas netopalgast või brutopalgast? Ja millisest kinnisvarast me räägime - millistele kriteeriumidele peab vastama kinnisvaraobjekt, mille ruutmeetri peaks ühe kuupalga eest saama osta?" küsib Toompark oma blogis.
Täiendavalt tuleb tema sõnul arvestada, et Eesti sissetulekute ja kulutuste struktuur ei saa vastata Lääne-Euroopa rikaste riikide struktuurile. "Me oleme neist paraku vaesemad ja seega peame nii mõnegi kauba eest maksma suhteliselt suurema summa sissetulekust," märgib ta.
Toomparki sõnul tasuks heita pilk tänasele turuolukorrale, mis näitab, et Eesti keskmise palga eest selle aasta I kvartalis oleks võimalik soetada 1,1 ruutmeetrit elamispinda, kui Eesti keskmiseks elamispinnaks lugeda korteriomanditehingute keskmist.
"Eesti kõige aktiivsemad kinnisvaraturu piirkonnad Tallinn-Tartu-Pärnu on kohad, kus palga ja ruutmeetrihinna suhe on kõige madalam. Kõige kõrgema ostujõuga piirkondade puhul aga sõna "kinnisvaraturg" rõhuga sõnaosal "turg" me kasutada ei saa," arutleb Toompark, kes ei väida, et kinnisvara ruutmeetrihinnad peaksid olema madalamad või kõrgemad keskmisest palgast, ent proportsioon üks-ühele ei pruugi olla alati õiglane.
Seotud lood
Ehitusobjektidele mõõteseadmete paigaldamine ja monitooring on tänapäeval lahutamatu osa nii ehitus- kui ka taristuprojektidest. Selle abil jälgitakse konstruktsioonide liikumist, pinnase vajumist, keskkonnamõju ning kontrollmeetmete toimivust. Isegi väiksemad projektid võivad tekitada märkimisväärses koguses andmeid, mis pärinevad erinevatest mõõteseadmetest ja on esitatud eri vormingutes.
Enimloetud
1
Lisatud 2025. aastal 100 suurimat käivet teinud ehitusfirmat ja nende aastane kasv või kahanemine
3
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Viimased uudised
Lenno Uusküla: töötleva tööstuse väljavaade on pigem nõrk
Üritused
Hetkel kuum
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele