Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi viiendik eluasemelaenu võtnuist pelgab makseraskusi
Eesti täisealistest elanikest on 8 protsenti kogenud viimase poole aasta jooksul raskusi laenumaksete tasumisel, selgub rahvusvahelise uuringufirma GfK poolt aprillis läbiviidud tarbijauuringust. Perspektiivis kardetakse enim raskusi tarbimislaenu ja eluasemelaenu tagasimaksmisel.
Uuringust selgus, et kolmandikul Eesti elanikest vanuses 15-74 on võetud laen, mida praegu tagasi makstakse. 23 protsenti neist väitsid, et viimase poole aasta jooksul on tekkinud laenumaksete tasumisel raskusi, mis teeb 8% valimist.
Enimlevinud laenuks on elusaemelaen, mida maksab tagasi 14%, sellele järgnevad krediitkaardi tagasimaksed (8%), tarbimislaen (7%) ning autoliising ja õppelaen (mõlemad 5%).
Makseraskustega toimetuleku taktikana nimetati kõige sagedamini makse ettenähtust hilisem tasumine (üle
Artikkel jätkub pärast reklaami
neljandiku juhtumitest). Laenumakse tähtaja pikendamiseks pöördus laenuandja poole 16% vastanutest,tuttavatelt on raha laenanud 13% ning makse on tasumata jätnud 10%. Vastanute hulgas polnud kedagi, kes oleks laenu teenindamiseks võtnud kiirlaenu või pöördunud pandimajja, ka ei olnud ükski vastanu pidanud laenuga ostetud varast loobuma.
Järgneva kuue kuu perspektiivis kardab raskusi tagasimaksmisel kolmandik tarbimislaenu võtnutest ja 18 protsenti eluasemelaenu omanikest.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.