Esmaspäeval, 25. mail tutvuvad abilinnapea Eha Võrk ja Tallinna Linnavaraameti juhataja Einike Uri Helsingi linnavara haldamise alaste kogemustega.
„Esmane eesmärk on tutvuda, kuidas on Helsingis linnavara kasutamine ja käsutamine korraldatud ning kas meil oleks nende kogemustest midagi õppida ja rakendada,“ ütles Võrk.
Võrgu sõnul on kogu linnavaraga seonduv Helsingis ühte ametisse tsentraliseeritud. „Samalaadse tsentraliseerimise võimalusi ja otstarbekust vaeb praegu ka Tallinn,“ lisas Võrk
Ühtlasi tutvutakse linnale kuuluvate elamispindade rajamise ja üürile andmise poliitikaga.
„See hästi toimiv süsteem võiks Eestile eeskujuks olla,“ ütles Võrk. Soomes on 822 000 üürikorterit, neist pooled on ehitatud riigi laenu ja intressitoega. Tavaliselt on sellised üürimajad omavalitsuste ja mittetulundusühingute omandis.
Helsingi linna omanduses on 41 500 üürikorterit, kus elab kokku 84 600 üürnikku. Tallinna linnale kuulub samas vaid 3800 üürikorterit, seega on vahe Helsingiga võrreldes kümnekordne.
Helsingi mullune arenguplaan nägi ette, et kogu aastaga rajatavast uuest elamufondist ehk 5000 eluasemest 20% ehk 1000 on linna üürikorterid.
Välja on töötatud ka üüritoetuste süsteem abivajajatele, aastane toetuste maht on Soomes üle 400 miljoni euro.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.