3) Enne tehingut tuleks kindlasti küsida kinnisvara omandivormi – kas tegu on korteriomandiga, mõttelise osaga kaasomandist vms. Kaasomanikel on näiteks ostueesõigus kinnisvarale ja kui ostja on korteri soetanud, seda näiteks renoveerinud ning keegi otsustab oma ostueesõigust kasutada, siis on ostja risk tehtud lisainvesteeringud kaotada.
4) Kui sobiv korter on leitud, siis enne lõpliku ostuotsuse tegemist oleks kasulik lasta korter ka mõnel spetsialistil üle vaadata (näiteks ehitusspetsialistil). Spetsialist oskab vaadata, kuidas on paigaldatud torustik, elektrijuhtmestik, milline on siseviimistlustööde kvaliteet, mida peaks korteris ümber tegema jne.
5) Enne korteriostu on soovitav kontrollida eelmise omaniku võlgade puudumist korteriühistu ees. Seaduse järgi lähevad vanad võlad uuele omanikule üle.
6) Soovitame küsida kommunaalmaksete suurust. Alati võib küsida näha ka kommunaalarveid ning rääkida korteriühistu juhatusega/liikmetega (millised tööd on elamus tehtud, kas vahetatud on elektrijuhtmestik, torustik jne; mis tööd on veel plaanis, väga oluline on teada, kas ühistu plaanib mingite tööde tegemiseks laenu võtta (mitu aastat on laenu tagasimakse, kui suur on igakuine laenumakse konkreetsel korteril jne).
7) Kui korteril on terrass/rõdu/panipaik, siis peaks ostja eelnevalt teadma, kas terrassi/rõdu/panipaiga pindalad sisalduvad korteri üldpindalas. Ostja võiks teada, millise ruutmeetrihinnaga ta ostab eluruumi ning millise ruutmeetrihinnaga terrassi/rõdu/panipaiga.
8) Notariaalsesse lepingusse tuleks kindlasti lisada korterisse jääva sisustuse (mööbli ja tehnika) nimekiri koos valmistajafirmadega, vastasel juhul võivad tekkida vaidluseid müüjaga, kui korteri üleandmisel on korteris kokkulepitust vähem mööblit või on osa tehnikast ära vahetatud.
9) Kui korteris on tehtud planeeringu muudatusi, siis on väga oluline küsida, kas on olemas muudatuste jaoks vajalikud projektid ja vastavad kooskõlastused, vastasel juhul võib tekkida olukord, kus endine planeering tuleb ostjal taastada või puuduolev dokumentatsioon korda ajada.
10) Tark oleks kindlasti esitada küsimusi naabrite kohta – kas naabrid on vaiksed/lärmakad, kas naabritel on näiteks koeri, kes võivad rahulikku elamist häirida.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.