Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksperdid noppisid välja ehituskunsti säravad pärlid
Asjatundjad valisid XX sajandi arhitektuuri kogumikku Viljandimaalt ligi 70 ehitist ning nende hinnangul tasub selle pärandi üle uhkust tunda, kirjutab Sakala.
Kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti 2007. aastal alustatud mahukas uurimistöö on vajalik eelkõige selleks, et moodustada andmebaas möödunud sajandi arhitektuuri paremikust, mis väärib kultuurimälestiseks tunnistamise kaudu riiklikku kaitset.
Et XX sajandil rajatud ehitised on paljudele inimestele igapäevane elukeskkond, ei kiputa neid sageli pärandina tajuma.
«Viljandimaa hooned pole just suurepärases korras, aga huvitavat on sellegipoolest väga palju,» kinnitas üks ülevaate autoreid Epp Lankots. «Kuigi maakonnale tüüpilist möödunud sajandi hoonet pole võimalik välja tuua, torkasid eriti silma sajandivanused telliskiviehitised, näiteks kunagised kihelkonnakoolide hooned.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelkõige jäi asjatundjatele silma see, et maakonnas on palju hästi säilinud Eesti Vabariigi aegseid väikeasulaid ja külasid, nagu Pilistvere ja Kõpu.
«Tavainimene ei pruugi neid väga märgata, sest harilikult otsitakse ikka unikaalarhitektuuri,» kõneles Lankots. «Kõpus näiteks on pritsikuur, meiereihoone ja imeilus vana kihelkonnakooli maja. Väga stiilsed on ka Abja-Paluoja ja Mustla äritänavad.»
Lankots kinnitas, et nimistut on plaanis kindlasti täiendada.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.