27. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kriminaalasi on algatatud Hagudi Kruus OÜ suhtes, mis tegeleb Raplamaal kruusa kaevandamisega. Kahtlustuse sisuks on keskkonnaloaga antud kaevandamismahtude ületamine. Hagudi kruusakarjääri juhtumi taga peidab end laiem korralagedus keskkonnaministeeriumi haldusalas. Päevavalgele on tulnud tõsiasi, et riigil puudub ülevaade maavarade kaevandamise mahtudest.

Süsteem on lihtsustatult selline - maavara kaevandaja esitab igal aastal riigile kaevandatud mahud. Kui maht ületab keskkonnaloaga seatud piire, peaks riik asja uurima asuma. Seni seda tehtud pole. Kontrolli puudumise tulemusel on mitmel juhul tekkinud arusaam, et loaga ette nähtud mahtude ja piiride ületamine pole probleem.

Tõsiseks probleemiks on loaga määratud piire ületades tekkinud keskkonnakahju. Mõnel juhul võib olla riigil saamata jäänud ka keskkonnatasu. Rikkumise korral nõuab riik tagantjärele keskkonnatasud sisse kümnekordselt. Alates septembrist on inspektsioon alustanud menetlust peale Hagudi veel viies karjääris üle Eesti. Juhtumid puudutavad 2007. aastat ja varasemat.

Suurim neist on üleriikliku tähtsusega Kurevere dolokivikarjäär Läänemaal, kus tegutseb Soome taustaga Nordkalk AS.

Loe lähemalt tänasest Äripäevast.