Eile teatas Maanteeamet maavalitsustega koostöökokkuleppe sõlmimisest Mäo-Tartu maanteelõigu teemaplaneeringu koostamiseks. Esimestest ehitushangete väljakuulutamisest ei saa rääkida enne aastat 2011.
„See on tõesti kõige varasem aeg, millal võib esimese teelõigu ehitushanke kuulutamiseks ja ehituseks minna,“ rääkis Allan Kasesalu Maanteeameti avalike suhete osakonnast. „Tegemist on küll lihtsa juhtumiga, kus ehitus kulgeb mööda olemasolevat trassi, aga hõlmatav ala on suur ja keerukas. Siin võib tulla ette ootamatusi erinevatest aspektidest: läbi on vaja rääkida maaomanikega; võib-olla ilmneb mõni probleem, mis seotud rohelistega; ette võib tulla tehnilisi probleeme, mõni arheoloogiline leid,“ loetles Kasesalu põhjuseid, miks ka aasta 2011 võib maantee-ehituse alguseks olla liig optimistlik.
Ehitusmahtudest on veel vara rääkida. Kuna tegemist on pika teelõiguga, jagatakse see Kasesalu sõnul kindlasti paljudeks eraldi objektideks, millele tehakse ka eraldi hanked.
Finantseerimise poole pealt on samuti veel mitmeid võimalusi. „Ehkki planeeritav teelõik ei jää otseselt euroteede võrku, proovime siiski ära põhjendada, et tegemist ei ole ainult Eesti, vaid kogu regiooni seisukohast olulise trassiga,“ selgitas Kasesalu. „Sisuliselt see muidugi midagi ei muuda, sest tempot ja planeerimise aega ei mõjuta eurorahade olemasolu. Kui objekt on välja valitud ja prioriteetseks kuulutatud, siis see raha ka leitakse!“
Planeeringu eesmärk on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee olemasoleva trassi vastavusse viimine 2+2 rajaliseks I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Järva, Jõgeva ja Tartu maakondades kilomeetritel 92 kuni 183. Planeeringu koostamine on esimene etapp teelõigu ehitamiseks I klassi maanteeks koos eritasandiliste ristmike ning kogujateedega. Planeering hõlmab muuhulgas Mäeküla ja Adavere möödasõitude trassi valikut, Koigi ja Paia liiklussõlmede ning Põltsamaa lõigu rekonstrueerimise kavandamist.
Seotud lood
Sademevee käitlemisest on saanud suur väljakutse. Ühelt poolt on meie suved muutunud põuaseks ja inimesi kutsutakse üles vihmavett koguma. Teisalt näeme, kuidas Kesk- ja Lõuna-Euroopa kannatavad aina tugevamate sademehoogude käes, millega olemasolevad vihmaveesüsteemid ei tule paraku toime. Pipelife’i sademeveesüsteemid pakuvad kaitset nii üleujutuste eest kui ka põua korral.