Talteri tegevjuht Sven Pertens kirjutab, et riigieelarvest teedeehitusele eraldatud summad on tänaseks sedavõrd vähenenud, et nendest ei piisa enam välisabi projektide kaasfinantseerimiseks.
Sellise olukorra tekkimisel on omad ajaloolised põhjused. Teeseaduse algne mõte oli, et laekuvast mootorkütuse aktsiisist 75% kasutatakse teehoiuks. Koos Euroopa Liidu abi vahenditest finantseeritavate projektide käivitamisega hakkas Rahandusministeerium käsitlema seda 75% lihtsalt ühe arvestusliku suurusena, mille sisse mahutati ka Euroopa Liidu abi vahendid.
See võimaldas riigieelarve koostamisel samas ulatuses rahalist ressurssi kasutada mingiks muuks otstarbeks. Ehk teisisõnu, Euroopa Liidu abi võrra vähendati iga-aastaselt mootorkütuse aktsiisist teehoiule suunatavaid omavahendeid. Seoses nüüdse riikliku kokkuhoiupoliitikaga, majandussurutise tulemusel tekkiva mootorkütuste aktsiisi alalaekumisega ja vajadusega Eestile eraldatud euroabi etteantud tähtajaks (2013.aasta) ära kasutada olemegi jõudnud praegusesse seisu.
Ennekõike tuleks teedeehitaja seisukohalt vaadatuna loobuda käsitlusest, et infrastruktuuri ehitamiseks antavat välisabi arvestatakse ülalkirjeldatud viisil 75% sisse, mis sisuliselt tähendab, et laekuvat mootorkütuse aktsiisi ei kasutata sihtotstarbeliselt ja mootorkütuste tarbija maksab seega kinni mitte ainult teehoiuga seotud ettevõtmisi, vaid ka mingeid muid kulutusi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele