Autor: Teet Reier • 2. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tont teab, kuidas need ideed tulevad ning mõtted sünnivad,“ lausub Vaiksoo, kui temalt Loobu eramu sünniloo kohta pärin. „Üks on aga kindel, et selle maja juures polnud peale puidu juttugi mingist muust materjalist.“

Vaiksoo sõnul tekib selline tellijapoolne usaldus tavaliselt siis, kui arhitektil on ette näidata juba ports õnnestunud projekte. „Ma ei oska nüüd öelda, kas need esimesed majad seda olid, kuid minu mäletamist mööda on tellija alati usaldanud seda, mida ma teen,“ lisab ta.Vaiksoo sõnul sai kõik alguse sellest, et vanale palkmajale sooviti juurdeehitust. Kuna tegu oli korraliku eestiaegse palkhoonega, siis tundus see mõte isegi täiesti teostatav olevat.„Siis aga hakati uurima nn vitsamehe abil krundi energiaväljasid ja selgus et vana hoone seisab sootuks kehva koha peal ning üldse oli kogu krundil vaid paar platsi, kuhu uue maja püstitamine sai kõne alla tulla,“ räägib Vaiksoo.Nii ei mahtunudki ka uus hoone päriselt energiavabale platsile. „Energiamõjudest eemale said paigutatud ruumid, kus inimene puhkab, nagu magamistoad. Sinna kus energiaväli tugevam sai näiteks kabinet, seal ju töötegemiseks energiat rohkem vaja,“ selgitab Vaiksoo.Puitkonstruktsiooniga maja on osaliselt paigutatud betoonist vundamendile, otsad aga jäetud valatud postidele, mis lisab hoonele õhulisust. „Majaalust pinnast sai nii poole meetri jagu kõrgemaks tõstetud. Vahel olen teinud seda ka paari meetri jagu aga seekord piisas poolestki,“ lisab Vaiksoo.Maja kõrgemaks upitamine parandab Vaiksoo sõnul hoonest avanevaid vaateid. „Maja ei pea sugugi mitte ju lohus olema. Eestis, kus tavaliselt looduslik reljeef puudub, saab seda väikestes mõõtmetes tehislikult luua. Mõelge nüüd, kui õues on pea poole meetri jagu lund, siis oma maja terrassil saate te ikkagi mõnusalt kevadpäikest nautida, kartmata, et lumi ja sulavesi sinna ulatuvad,“ lisab ta.Samuti peab Vaiksoo arvates olema igal majaomanikul võimalus hommikul tõusta ja astuda välja rõdule päikese kätte, kasvõi selleks et peale und mõnusalt ringutada. „Mina aru ei saa, kuidas saab olla maju või kortereid, kus puudub rõdu. Olen näinud uusi eramuid, kus pere istub õhtul söögilauas nagu pimedas konkus, sest söögituba asub ruumis, kuhu iialgi päike ei paista,“ räägib ta kahetsusega.Sama tähtis nagu päikesepaiste on Vaiksoo meelest ka hoone kaitstus vihma ja lume eest. „Kes siis tahaks minna terrassile, kui seal vihma lagipähe ladistab. Meie kliimas, kus päikest vähe ja sademeid palju, on tähtis kaitsta mõlemaid, nii inimest, kui hoonet.“Välisviimistlusest rääkides tunnistab Vaiksoo, et kõikvõimalikud erinevad lahendused tekitavad tihti kimbatust. „Loobu maja puhul sai kasutatud puidu töötlemist raudsulfaadiga, mis algul tekitab suhteliselt jubeda oranzi tooni, hiljem aga taandub see siidpehmeks halliks.“Samuti ei pea tema arvates kiirustama ruumide seinu kohe millegagi katma. „Nüüd me siis ostame omale eluasemeteks vanu palkmaju, eemaldame sealt kõik seinakatted ja tunneme rõõmu eheda puidupinna üle. Mina proovin seda rasket tööd ennetada ja luua kohe algus ehedad, naturaalsed pinnad,“ lisab ta.Puidust sein peab olema puidust ja kivist sein peab olema kivist. Laudisega kiviseina katmist pean ebaeetiliseks, ehkki väikestel pindadel olen ma ka ise selle vastu vahel patustanud.