Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koduostu lõksus sipleb veerand miljonit eestlast
Ligi veerand miljonit eestimaalast elab praegu kodudes, mille soetamishinnast allapoole langenud väärtus muudab nad laenu andnud pankade jaoks riskiklientideks.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib neil õigus nõuda lisatagatist. Kõrghetkel müüdi kortereid ka 10-protsendilise omafinantseeringuga ja on avalik saladus, et hindamisaktiga "skeemitades" ning pankade vaikival nõusolekul said paljud eluaseme isegi omafinantseeringuta, kirjutab Postimees.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Praegu on sellise korteri hind 790 000 krooni, 10-protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk aga 1,1 miljonit krooni.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Suur uusarenduste ülevaade
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele