Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koduostu lõksus sipleb veerand miljonit eestlast
Ligi veerand miljonit eestimaalast elab praegu kodudes, mille soetamishinnast allapoole langenud väärtus muudab nad laenu andnud pankade jaoks riskiklientideks.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib neil õigus nõuda lisatagatist. Kõrghetkel müüdi kortereid ka 10-protsendilise omafinantseeringuga ja on avalik saladus, et hindamisaktiga "skeemitades" ning pankade vaikival nõusolekul said paljud eluaseme isegi omafinantseeringuta, kirjutab Postimees.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Praegu on sellise korteri hind 790 000 krooni, 10-protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk aga 1,1 miljonit krooni.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.
Enimloetud
Viimased uudised
Oluliselt täiendatud kell 13.30
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele