Ligi veerand miljonit eestimaalast elab praegu kodudes, mille soetamishinnast allapoole langenud väärtus muudab nad laenu andnud pankade jaoks riskiklientideks.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib neil õigus nõuda lisatagatist. Kõrghetkel müüdi kortereid ka 10-protsendilise omafinantseeringuga ja on avalik saladus, et hindamisaktiga "skeemitades" ning pankade vaikival nõusolekul said paljud eluaseme isegi omafinantseeringuta, kirjutab Postimees.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Praegu on sellise korteri hind 790 000 krooni, 10-protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk aga 1,1 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Taristuehituses on üks viga, mis maksab rohkem kui kõik teised kokku – probleemidega tegeletakse liiga hilja. Sageli alles siis, kui tee on juba lagunenud ja remont on vältimatu. Põhjus ei peitu enamasti nähtavas pealiskihis, vaid sügavamal: aluspinnases.