Eile andis keskkonnateenistus oma heakskiidu Koguva dolokvivimaardlale, mille paekivivaru suurust hinnatakse viiele miljonile kuupmeetrile.
Vaatamata muhulaste vastuseisule sai Koguva dolokivimaardla avamine eile rohelise tee, kui keskkonnateenistus kiitis kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande heaks, kirjutab Oma Saar. Saarte teedevalitsuse esindaja Gunnar Usin ütles, et nüüd tuleb neil taotleda keskkonnateenistuselt kaevandamisluba.
Keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas märkis aruande heakskiitmise teates, et dolokivi kobestamiseks kavatseb arendaja ehk teedevalitsus kasutada puur-lõhketöid ja teedevalitsus vajab karjääri killustikku Muhu teede arendamiseks ja remondiks.
Karjääri keskmiseks aastatoodanguks kavandatakse 10 000 m3.
Ümberkaudsete külade elanikud ja turismiettevõtjad on väljendanud kategoorilist vastuseisu Muhus dolokivi kaevandamise taasalustamisele.
Muhulased vaidlevad vastu ka Hellamaa dolomiidimaardla avamisele, kust Rootsi kaevandusfirma kavatseb hakata dolokivi Rootsi vedama.
Ettevõte plaanib aastas kaevandada dolokivi 100 000–300 000 kanti.
Umbkaudse arvestuse järgi võib piirkonna paekivivaru suurus olla viis miljonit kuupmeetrit.
Seotud lood
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.