Eile andis keskkonnateenistus oma heakskiidu Koguva dolokvivimaardlale, mille paekivivaru suurust hinnatakse viiele miljonile kuupmeetrile.
Vaatamata muhulaste vastuseisule sai Koguva dolokivimaardla avamine eile rohelise tee, kui keskkonnateenistus kiitis kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande heaks, kirjutab Oma Saar. Saarte teedevalitsuse esindaja Gunnar Usin ütles, et nüüd tuleb neil taotleda keskkonnateenistuselt kaevandamisluba.
Keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas märkis aruande heakskiitmise teates, et dolokivi kobestamiseks kavatseb arendaja ehk teedevalitsus kasutada puur-lõhketöid ja teedevalitsus vajab karjääri killustikku Muhu teede arendamiseks ja remondiks.
Karjääri keskmiseks aastatoodanguks kavandatakse 10 000 m3.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ümberkaudsete külade elanikud ja turismiettevõtjad on väljendanud kategoorilist vastuseisu Muhus dolokivi kaevandamise taasalustamisele.
Muhulased vaidlevad vastu ka Hellamaa dolomiidimaardla avamisele, kust Rootsi kaevandusfirma kavatseb hakata dolokivi Rootsi vedama.
Ettevõte plaanib aastas kaevandada dolokivi 100 000–300 000 kanti.
Umbkaudse arvestuse järgi võib piirkonna paekivivaru suurus olla viis miljonit kuupmeetrit.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.