Kinnisvaraostjad ütlevad eellepinguid üles

Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Enno Heringson selgitas, et kui kinnisvarahinna kerkides ütles mõni arendaja eellepinguid üles, siis nüüd loobuvad neist omakorda ostjad.

Rohkelt on viimasel ajal hakatud otsima võimalusi, kuidas saada tipphetkel ostetud vara eest tagasi osa makstud hinnast. „Tuuakse esile, et ostetav vara ei vasta lepingutingimustele võ­laõigusseaduses toodud alustel,” märkis Heringson.

Viidatakse muu hulgas seaduse paragrahvidele 217 ja 218, milles on kirjas, et ostjale üle antav asi peab vastama lepingutingimustele ja et selle eest vastutab müüja. Kummatigi vabastab paragrahv 218 müüja vastutusest, kui ostja lepingu sõlmimisel vara vigadest teadis.

„Ongi hästi tavaline, et ostja teadis, aga nüüd salgab,” märkis Heringson, kelle sõnul on tema laual praegu kolm säärast juhtumit. „Neist viimastest hagidest õhkub täielikku pahatahtlikkust,” lisas ta.

Vandeadvokaat Aivar Pilv otsest pahatahtlikkust üldiseks siiski ei pea, kinnitades, et lepingute vaidlustamise suundumus on olemas. Ühelt poolt kaevatakse ehituskvaliteedi ja varjatud puuduste üle, et ostuhinda alandada, teisalt kasutab osa ostjaid langevat turgu ära, üritades lepingust taganemisega asja odavamalt kätte saada.

„Kui vaidlustesse süveneda, siis on väited tavaliselt ka põhjendatud,” arvas Pilv, kelle sõnul on hagide kasvu taga pigem see, et varem ei pööratud ehitusvigadele nii palju tähelepanu. „Kõik olid rahul ja uskusid, et sellistes tingimustes on võimalik korter peagi taas maha müüa ja uus kodu soetada.”

Pilve hinnangul avab praegune pilt ka siinsel kinnisvaraturul viimastel aastatel valitsenud olukorda, kus ehitajad ja kinnisvaraarendajad vorpisid paljusid elementaarseid nõudeid eirates teadlikult ja odavalt valmis hulga kortereid ja maju, et need siis kallilt maha müüa. „On arvukalt näiteid, kus suvel ostetud majas tõmbavad talvel seinad härma, kuigi küte on põhja keeratud, katus sajab läbi ja tekib hallitus.”