Makseraskustes ettevõtte juhatusel tuleks enne kinnisvara sundmüüki ja maksukohustuse hüppelist suurenemist pankrotiavaldus kohtusse viia, sest üle 20päevane viivitus võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.
Ettevõtete kinnisvara sundmüügid sagenevad, kuid ilmselt annavad vaid vähesed firmajuhid endale aru, et pärast vara sundmüüki tuleb neil deklareerida käibemaks ning tasuda see rahast, mida tegelikult pole ega ka tule.
“Turul on näha tendents, et äriühingud ei suuda oma kinnisvara realiseerida või realiseerivad seda kohtutäiturid. Äriühingud arenesid tõusu ajal kiiresti, unustades ära oma riskide hindamise ja pädeva õigusabi kasutamise,” rääkis Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise osakonna talitusejuhataja Tanel Ermel. “Ja kuna nad pole õiguslikele aspektidele piisavalt tähelepanu pööranud, võtavad pank ja teised võlausaldajad vara käest ära, või tuleb maksta liiga suuri intresse,” tõdes maksude sissenõudja. Õige aeg saneerida
Makseraskustesse sattunud ettevõte peaks praegu püüdma saneerida pankrotiprotsessi raames, mis peatab kõigile võlgadele arvestatavad intressid ning täitemenetlused. Maksuhalduri praegune kogemus näitab aga, et pankrotiavalduse esitamist lükatakse viimase võimaluseni edasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tasub meeles pidada, et neis äriühinguis, mis on põhja läinud ja mille vara on juba realiseeritud, maksuameti sissenõudmisprotsess jätkub. “Kui maksejõuetus on kätte jõudnud, võiks juhtkond algatada pankrotimenetluse. Inimeste teadmatus selles, millal nad peaksid otsustama äritegevuse lõpetada, ei vabasta neid vastutusest.”.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.