Mehhanism, mida Eesti Gaas kasutab on järgmine. Kütusehinnad langevad ja Eesti Gaasil oleks põhjust esitada taotlus hinnamuutuseks. Sellises olukorras valib Eesti Gaas väga täpselt ajahetke, millal muudatus sisse anda. Kuigi hinnalangus on juba toimunud, näeb metoodika ette hinna arvutamise viimase 6 kuu keskmise pealt. Kuna eelnes periood, mil hind oli kõrge, siis on ka keskmine loomulikult kõrgem, kui hetkel langenud hind. Niisiis on õige aeg taotlus sisse anda.
Taotluse menetlemine Konkurentsiametis võtab protsessi loomuliku keerukuse tõttu aega ja kuni see kestab ei ole põhjust, ega vajadust uut taotlust sisse anda.
Loomulikult loodab Eesti Gaasi nafta maailmaturu hindade tõusule praegusest madalseisust, mis osava venitustaktika korral annab võimaluse, et Eesti Gaas peab hinda hoopis vähem langetama.
Ainus võimalus on teha vastavalt Konkurentsiseadusele ettekirjutu, kuid ei taga ka see kohest uue hinnataotluse esitamist. Enamgi, isegi kui tekiks kohustus esitada uus hinnataotlus, on juba õnnestunud müüa kogu kõrgema tarbimiskoormusega talve vältel kodutarbijatele gaasi kõrgema hinnaga. Hiljem suvel, kus tarbimine on väga väike võib ju ka odavamalt müüa!
Eesti Gaasi töötajaskond ei ole seega sugugi rumal ja teenib oma omanikele Gazpromile ja tolle sõbrale Ruhrgas'ile olenevalt järgnevatest käikudest kümneid või üle suisa sada miljonit krooni lisatulu.
Konkurentsiametil tõmmatakse samas nahk lihtsalt üle kõrvade ja koduomanikel paraku ka. Loomulikult ei taha ka Konkurentsiamet antud olukorras rumalana näida. Näis, mis nad siinkohal ette võtavad.
Eesti Omanike Keskliit hoiab Konkurentsiametile siinkohal pöialt ja soovib jõudu!
Kavatseme perspektiivis välja tulla omapoolsete konkreetsete ettepanekutega, kuidas muuta Maagaasiseadust kodutarbija huve arvestavaks.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.