Ettevõtted tunnetavad büroopindade turul suurenenud pakkumise tingimustes oma võimu ning sageli tingitakse nii hinna kui ka lisaväärtuste üle, vahendab Uus Maa Kinnisvarabüroo.
Uut büroopinda valitakse kaua ja põhjalikult. Kuna ettevõtete nõudmised on üsna kõrged, siis sageli ei jõutagi kokkuleppele, kui ei ole saada küllaldaselt parkimiskohti, sobivat laneeringut või piisavalt madalat üürihinda. Tänaseks on arendajad muutunud oluliselt paindlikumaks ning paljudes tingimustes ollakse nõus üürnikule vastu tulema.
Kuna ettevõtted, kelle põhitegevus pole kinnisvaraga seotud, investeerivad kinnisvarasse harva, pole ka suuremat nõudlust büroopindade ostmise järele. Trend on selles suunas, et ettevõtted ei soovi kontorit omada, vaid eelistavad olla pikaajalised üürnikud. Seetõttu uusi büroopindu müügipakkumistes praktiliselt pole, ka vanemates äärelinna hoonetes on väga harva büroopindu müüa, kuid aeg-ajalt võib midagi siiski leida, keskmiselt hinnaga 20 000–25 000 kr/m².
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.