Äripäeva ajakirjanik Väinu Rozental kirjutab ehitusuudised.net-s, et viisteist minutit pärast Tartu ehitusmessi avamist on külastajaid kaunis hõredalt.
Põhiliselt liiguvad ühest näituseruumist teise kümned noortegrupid, käe otsas kilekotid, kuhu poetatakse huvipakkuvaid boržüüre. Otse loomulikult peatutakse pikemalt bokside ees, kus pakutakse külastajatele kommi või jagatakse pastakaid.
Ja ega keegi keelagi komme rabamast, sest tegemist võib ju olla ikkagi tulevaste klientidega. Tegelikult on ka, sest nagu selgub, on ehitusmessile tulnud bussidaga lausa kolm kursusetäit noori Vana-Antsla kutsekeskkoolist.
„Siin pole aega lugeda, eks me kodus loe,“ põhjendab üldehituse 2. kursuse õpilane Kevin Veske, miks tema kilekott pungitab värvilistest reklaamvoldikutest. „Siit materjalist saab ühte-teist kindlasti tulevaste referaatide jaoks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.