Äripäeva ajakirjanik Väinu Rozental kirjutab ehitusuudised.net-s, et viisteist minutit pärast Tartu ehitusmessi avamist on külastajaid kaunis hõredalt.
Põhiliselt liiguvad ühest näituseruumist teise kümned noortegrupid, käe otsas kilekotid, kuhu poetatakse huvipakkuvaid boržüüre. Otse loomulikult peatutakse pikemalt bokside ees, kus pakutakse külastajatele kommi või jagatakse pastakaid.
Ja ega keegi keelagi komme rabamast, sest tegemist võib ju olla ikkagi tulevaste klientidega. Tegelikult on ka, sest nagu selgub, on ehitusmessile tulnud bussidaga lausa kolm kursusetäit noori Vana-Antsla kutsekeskkoolist.
„Siin pole aega lugeda, eks me kodus loe,“ põhjendab üldehituse 2. kursuse õpilane Kevin Veske, miks tema kilekott pungitab värvilistest reklaamvoldikutest. „Siit materjalist saab ühte-teist kindlasti tulevaste referaatide jaoks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.