Kas Merko tuleb riigihangetelt kõrvaldada?

Täna pealelõunal asub riigihangete ameti vaidlustuskomisjon arutama Eesti­ Ehituse ja mitme teise ettevõt­te kaebust, mis puudutab Kukruse–Jõhvi teelõigu rekonst­rueerimist Ida-Virumaal. Kaebusega üritatakse jagunemisel uue registrinumbri saanud Merko Ehitus konkursilt eemaldada.

Halduskohus jättis Ämari asjas õiguse Merkole

Sarnasel põhjusel vaidlevad Eesti Ehitus ja Merko Ehitus kohtus Ämari lennuvälja hanke pärast. Möödunud neljapäeval andis Tallinna halduskohus selles vaidluses õiguse Merkole.

Merko Ehituse omaniku ja nõukogu esimehe Tõnu Toomiku sõnul on riigihangete vaidluste puhul tegemist Eesti Ehituse initsiatiiviga. “Need ei ole mitte teised ehitusettevõtted, vaid Eesti Ehitus. Ja mitte Merko vastu, vaid kõikide vastu, kõikide vahenditega,” ütles ta.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ei nõustunud väitega, nagu püüaks ettevõte konkurenti turult kõrvaldada. “Eesti Ehitus ei vaidle mitte seetõttu, et kõrvaldada turult konkurent – see on naeruväärne –, vaid selleks, et tagada kõigile konkureerijatele võrreldavad võimalused,” selgitas ta. Vink lükkas ümber ka spekulatsioonid, justkui kasutaks Eesti Ehituse suuromanik ja Reformierakonna toetaja Toomas Luman Merko vastu ära oma poliitilisi sidemeid.

“Ei oska härra Toomas Lumani eest vastata, kuid mulle teadaolevalt ei ole tema nende vaidluste teemadel kulutanud ei majandus- ega kaitseministeeriumi uksi,” märkis Vink.

Talteri juht: iga nüanssi tuleb arvesse võtta

Samuti Merko Ehituse vastu kaebuse esitanud ASi Talter juhatuse esimehe Sven Pertensi selgitusel on reeglid riigihangetele ranged. “Teinekord on niisugustel puhkudel iga koma ja iga pisikene nüanss olnud väga tähtis ja seda on arvesse võetud. Ma leian, et antud juhul peaks see samamoodi käima,” ütles ta.

Maadevahetusskandaali tõttu otsustas Merko Ehitus hiljuti jaguneda ja selle tulemusena sai Merko Ehitus uue registrinumbri. Konkurentide väitel on tegemist uue ettevõttega, kel puudub ehitusajalugu ja seetõttu ei saa see firma osaleda riigihangetel.

Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on uus ettevõte aga vana õigusjärglane igas mõttes ja seega kvalifitseerumisega ei tohiks probleeme olla.

7,4kilomeetrise teelõigu hankel kaks vaiet

7,4 km Kukruse–Jõhvi neljarealiseks ehitatavale teelõigule on planeeritud mitu eritasandilist ristmikku, silda ja viadukti. Ettevalmistustöid alustati 1999. aastal ja uus lõik peaks kava järgi valmima 2010. Suvisel riigihankele esitati kuus pakkumist, mille tegid kokku 15 ettevõtet. Kõige väiksema pakkumise tegid ühiselt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS – ligi 589 mln krooni. Esimese vaide Merko vastu esitanud Eesti Ehitus pakkus teelõigu rekonstrueerimiseks 743 mln krooni. Teise vaide esitasid samas riigihankes ühiselt osalenud aktsiaseltsid TREF, Teede REV-2, Talter ja K-MOST, kes pakkusid ligi 638 mln krooni.

Hanke tulemusi veel pole – vaidlejad ootavad komisjonilt augusti lõpus tehtud Merko Ehituse konkursile kvalifitseerimise otsuse tühistamist. Põhiliseks etteheiteks on Merko Ehituse suvise jagunemise tulemusel saadud uus registrikood. Maadevahetuse skandaali tõttu jagunes Merko Ehitus kaheks firmaks. Vana registrikood jäeti ASile Järvevana ning ehitustegevust jätkas Merko Ehitus uue registrikoodiga. Konkurentidele väitel on Merko Ehituse puhul nüüdsest tegemist ilma igasuguse ajaloota ettevõttega, kes suurematel riigihangetel osaleda ei tohiks.

Sarnane vaie Ämariga

Lisaks Kukruse–Jõhvi teelõigu hankele vaidlevad Merko Ehitus ja Eesti Ehitus ka Ämari lennuvälja ehitustööde pärast.

Kaitseministeeriumi korraldatud riigihanke Ämari lennuvälja liiklusalale rajatiste ehitamiseks võitis Merko, kes pakkus tööde hinnaks ligi 548 mln krooni. Eesti Ehitus pakkus 37 mln krooni võrra rohkem.

Eesti Ehituse väitel polnud Merko näol tegemist sama ettevõttega, mis algselt pakkumise esitas. Samuti sooviti esialgse õiguskaitse kohaldamist, et takistada kaitseministeeriumi ja Merko vahelise lepingu sõlmimist.

Neljapäeval otsustas Tallinna halduskohus jätta Eesti Ehituse kaebuse rahuldamata.

"Raske on nõustuda väitega, justkui ei saaks Merko Ehitus riigihangetel osaleda. Sisuliselt on kahtluse alla seatud see, kas jagunemisel n-ö uuele Merkole üleläinud asjade, õiguste ja kohustuste kogumiga läksid üle ka eelkäija senine majandustegevus, pädevus jne, või see haihtus. Õiguslikult prevaleerib arusaam, et jagunemisel tekkinud ning jaguneja vara ja ettevõtte ülevõtnud uus isik on varasema õigusjärglane. Olen teemaga kursis ainult meedia vahendusel. Kõrvaltvaatajale jääb protsessist mulje, et ehitusettevõtjate konkurents on teravnenud," kommenteeris advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär Lawin vandeadvokaat Marko Mehilane.