17. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

”Sellele küsimusele ei oska täpset ja loogiliselt põhjendatud vastust anda mitte keegi. Kinnisvaraturu või ükskõik millise turu põhi on fakt, mida saab paraku hinnata vaid tagantjärele. Minu isiklik hinnang on, et me näeme veel mõningast kinnisvarahindade langust,” vastas Hall küsimusele, kas praegu ongi kinnisvaraturu põhi saabunud.

Halli sõnul korteriostuks õige aeg siis, kui selleks on vajadus, võimalus ja veendumus, et just see konkreetne silma jäänud objekt on see õige. Raha kallinemine koostöös majanduse üldise negatiivse situatsiooniga on kinnisvarahindade langemise surve tekkimisele soodne pinnas, märkis ta.

„Kui küsimus on õige hinna ajastamises, siis seda ei oska keegi täpselt faktidele toetudes ära põhjendada. Täna on kindlasti turul pakkumisi, mille ostmist võiks pidada heaks otsuseks. Languse- ja säästuajal on populaarsed "säästutooted". Nii ka kinnisvaraturul, kus täna kõige likviidsem kaup on väiksemad, odavamad ja ökonoomsemad korterid,” ütles Hall.

„See keskmise palga ja keskmise ruutmeetrihinna üksühene seos on taas kord üks linnalegend, mille ümberlükkamiseks leiab hulk näiteid - näiteks Soomes ja Rootsis on erineva statistika kohaselt palga ja ruutmeetri hinna suhe veidi alla kahe,” vastas Hall küsimusele, millal kukuvad hinnad sellisele tasemele, et Eesti keskmine palk oleks keskmiselt ühe ruutmeetri hind.

Hall rõhutas, et kinnisvaraturg on väga tihedas seoses majanduse üldise olukorraga. Majanduse all tuleb siinkohal silmas pidada nii maailmamajandust tervikuna kui ka sellest otseselt sõltuvat kohalikku majandusruumi. „Seni, kuni majanduses on valdavad negatiivsed toonid, ei ole oodata kinnisvaraturu olukorra paranemist. Tõenäoliselt ei ole palju inimesi, kes usuksid, et 2009. aastal pöördub majanduse üldine olukord jõudsalt paremuse poole, mistõttu julgen ennustada, et 2009. aasta kujuneb 2008. aastast raskemaks. Selleks, et kinnisvaraturg pööraks tõusule, on vaja kõigepealt seda, et Eesti SKP oleks paaril-kolmel järjestikusel kvartalil positiivne, majanduses hakkaksid paistma positiivsed perspektiivid ja tehingute arvu langus lõpeks. Samas on selline raske situatsioon soodne likviidsust omavatele ja tarkadele investoritele, kes saavad järgmise tõusu eel sisse võtta väga häid positsioone. Kõige suuremad rikkuse ja varade ümberjagamised on alati toimunud majanduslanguste ajal,” rääkis ta.

Loe täispikka online-intervjuud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuhi Andres Halliga SIIT.