1. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda, mida jagada, ning neid, kelle üle valitseda, alma mater'is juba jätkub. Väärtuse järgi võttes Eesti ühel suuremal kinnisvaraomanikul Tartu Ülikoolil oli eelmise aasta lõpu seisuga varasid pea kolme miljardi krooni väärtuses ning aastaeelarvegi küündib juba kahe miljardi ligi.

Et ülikool on Tartus suurem kui linn ise, saab kinnitust eelarveidki kõrvutades. Kui Eesti suuruselt teine linn saab sel aastal uhkeldada 1,76 miljardi kroonise eelarvega, siis Tartu Ülikoolil on vastu panna 1,93 miljardit krooni.

Pole saladus, et ehitushanked ning kinnisvara müük on teemad, milles akadeemilises maailmas elavad teadlased tihtipeale ei orienteeru. Seepärast usaldataksegi juba aastaid nendes asjades haldusdirektor Riho Illakut, kelle vastutada on ülikooli kinnisvaraasjad, haldusküsimused, ehitus, remont, planeerimine, IT, ülikooli spordiklubi, Kääriku spordibaas.

"Tuleb usaldada, sest kõikidesse detailidesse pole võimalik süveneda," nõustub õppeprorektorist Tartu Ülikooli nõukogu liige Birute Klaas.

Riigikontroll avastas ülikooli tehinguid uurides, et ülikoolis polnudki korda, mis oleks sätestanud eluruumide ja muu kinnisvara võõrandamise protseduurireeglid. Selle korra puudumine ning korterikomisjoni reglementeerimata tegutsemine on riigikontrolli arvates ülikooli sisekontrollisüsteemi puudus.

Sisuliselt jäidki kriitikanoolte alla peamiselt Illaku vastutusalas olevad ülikooli kinnisvara müük, rendilepingud ning üks projekteerimise riigihange.

"Tüüpiline avaliku sektori skeem, kus müüakse odavamalt ja ostetakse kallimalt ning otsustajale tuleb sealt otse ja kaudselt tagasi," räägib üks nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis töötanud inimene.