Kaasavaraks kolm naist ja koerakasvatus

KunagisesRapla prokuratuuri majas elab praegu kaks daami, kellega sõlmitud tähtajalised üürilepingud on kantud ka kinnistusraamatusse. Riigiprokuratuuri andmetel pole üürnikud Malle-Maimu Tammi ja Ilse Mets kunagi prokuratuuris töötanud. Kui uus prokuratuuri hoone valmis, kolis asutus Raplas Jõetänava majast ära.

Kuidas ja miks need üürnikud sinna majja võeti, seda Riigi Kinnisvara ei tea."Justiitsministeerium andis hoone Riigi Kinnisvarale ülekoos nende lepingutega. Kuna müüme oma vara enamasti enampakkumisel, on üürnikel alati võimalus enampakkumisel osaleda," selgitas Riigi Kinnisvara kommunikatsiooni- ja turundusjuhtMadis Idnurm aripaev.ee-le.

Tallinnas asuv Kalmistu tee 11 kinnistu müüakse samuti koos naisterahvast üürnikuga, kuid temal pole kirjalikku üürilepingut. Üürisuhte tekkimiseks pole alati kirjaliku kokkulepet vaja, ütles Idnurm ja lisas,et ka siin kasutas naine eluruumeenne kinnistuüleandmist.

Ehkki üksik elanik tundub viiehoonelises kompleksis, kuhu kuulub muuseas ka lasketiir ning Julgestuspolitsei koertekasvatus,nagu võõrkeha, tuleb talle uus eluase leida kinnistu ostjal.

Samas ootab Jõhvi kohtumaja ostjat jaanuarist eest tühi maja, sest Viru Ringkonnakohus paneb uksed kinni ning justiitsministeeriumi andmetel viiakse poolikudkohtuasjad üle Tartusse.

Kõik rendilepingud tulevad ostjatele üle just selliselt nagu nad täna kehtivad. Seetõttupole üheselt selge, millal saaksid uued omanikud kas rentnikke välja vahetadavõi üüri tõsta. Kui Riigi Kinnisvara jätkaks üürileandjana, saaks ta osadel objektidel ka lepingus toodud tingimustelüürihinda muuta, rääkis Idnurm.

"Paraku ei saa üürilepingute tingimusi konfidentsiaalsuse tõttu ajakirjanduses avaldada, kuid igal pakkujal on võimalik üürilepinguga tutvuda," märkis ta ja ütles, et üürilepinguid võibpoolte kokkuleppel alati ka varem lõpetada, kuid see on juba uue ostja ning üürnike vaheline asi.

Aripaev.ee küsis,kui suurt üüri tuleb praegustel rentnikeluutele omanikele maksta. Idnurme sõnul on summakonfidentsiaalne. "Üürilepingute täpseid tingimusi ei saa konfidentsiaalsuse nõuete tõttu kommenteerida," ütles ta, kuid liigseks riigieelarve pärast muretsemiseks polevat põhjust. Kinnistute uued omanikud ei saa raha küsida rohkem kui seda teinuks Riigi Kinnisvara AS.

Idnurm ei öelnud, kas Riigi Kinnisvara panebesimesel korral müümata jäänud kinnistud lähema pooleteise aasta sees kordusenampakkumisele. "Ootame kõigepealt pakkumised ära," sõnas ta.

Kõigi enampakkumiste juures on Riigi Kinnisvara kodulehel märge, et pakkumise tingimused võivad muutuda. Ehkki Idnurmkinnitas aripaev.ee-le, et tänasel hetkel ei plaanita midagi muuta, pani tatingimuste kontrollimist ostjatele südamele. Muutuda võib näiteks pakkumise esitamise tähtaeg, kui mõni pakkumiskomisjoni liige haigestub, selgitas ta.