Eestis kogub põhumajade ehitamine tuure

UNITe omanikud Mikk Suursild ja Rene Valner ehitasid esimese niinimetatud põhumaja Eestisse 2002. aastal ja selleks oli saun Soomaal, kirjutas Toivo Tänavsuu oma ajaveebis. Suursild töötas enne seda USAs ökoloogilise ehitusega tegelevas firmas, kust põhuehituse Eestisse tõi.

„Kuus aastat tagasi tundus enamikele arhitektidele ja ehitajatele põhust ehitamine rohkem kui veidrana, meie jaoks oli see pigem uus ja kaasaegne võimalus luua lihtne eluruum,” räägib Valner.

Kuid Suursilla ja Valneri arvates on ökomajadel mitmeid eeliseid. Näiteks materjalide madal energiasisaldus ehk väike süsihappegaasi emissioon, maja tervislik sisekliima, heast soojapidavusest ja soojamahtuvusest tingitud madalad küttekulud. Lisaks materjalide - puidu, põhu, tselluvilla, puiduhakke, savi, lubja, liiva - väike omahind, taaskasutatavus ja sõltumatus üldisest ehitusmaterjalide turusituatsioonist. Põhumajade peamise puudusena tunnistavad UNITe mehed olevat suhteliselt töömahuka krohvimisprotsessi ja sellega seotud hoone pika viimistlusaja.