Keskkonnasõbralike moodulmajade
projekteerimise ja ehitamisega tegelev firma UNITe on üle Eesti püsti pannud
kümmekond põhumaja ja rohelise mõtteviisi levides tõotab see olla alles
algus.
UNITe omanikud Mikk Suursild ja Rene Valner ehitasid esimese niinimetatud põhumaja Eestisse 2002. aastal ja selleks oli saun Soomaal, kirjutas Toivo Tänavsuu oma ajaveebis. Suursild töötas enne seda USAs ökoloogilise ehitusega tegelevas firmas, kust põhuehituse Eestisse tõi.
„Kuus aastat tagasi tundus enamikele arhitektidele ja ehitajatele põhust ehitamine rohkem kui veidrana, meie jaoks oli see pigem uus ja kaasaegne võimalus luua lihtne eluruum,” räägib Valner.
Kuid Suursilla ja Valneri arvates on ökomajadel mitmeid eeliseid. Näiteks materjalide madal energiasisaldus ehk väike süsihappegaasi emissioon, maja tervislik sisekliima, heast soojapidavusest ja soojamahtuvusest tingitud madalad küttekulud. Lisaks materjalide - puidu, põhu, tselluvilla, puiduhakke, savi, lubja, liiva - väike omahind, taaskasutatavus ja sõltumatus üldisest ehitusmaterjalide turusituatsioonist. Põhumajade peamise puudusena tunnistavad UNITe mehed olevat suhteliselt töömahuka krohvimisprotsessi ja sellega seotud hoone pika viimistlusaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.