Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis kogub põhumajade ehitamine tuure
Keskkonnasõbralike moodulmajade
projekteerimise ja ehitamisega tegelev firma UNITe on üle Eesti püsti pannud
kümmekond põhumaja ja rohelise mõtteviisi levides tõotab see olla alles
algus.
UNITe omanikud Mikk Suursild ja Rene Valner ehitasid esimese niinimetatud põhumaja Eestisse 2002. aastal ja selleks oli saun Soomaal, kirjutas Toivo Tänavsuu oma ajaveebis. Suursild töötas enne seda USAs ökoloogilise ehitusega tegelevas firmas, kust põhuehituse Eestisse tõi.
„Kuus aastat tagasi tundus enamikele arhitektidele ja ehitajatele põhust ehitamine rohkem kui veidrana, meie jaoks oli see pigem uus ja kaasaegne võimalus luua lihtne eluruum,” räägib Valner.
Kuid Suursilla ja Valneri arvates on ökomajadel mitmeid eeliseid. Näiteks materjalide madal energiasisaldus ehk väike süsihappegaasi emissioon, maja tervislik sisekliima, heast soojapidavusest ja soojamahtuvusest tingitud madalad küttekulud. Lisaks materjalide - puidu, põhu, tselluvilla, puiduhakke, savi, lubja, liiva - väike omahind, taaskasutatavus ja sõltumatus üldisest ehitusmaterjalide turusituatsioonist. Põhumajade peamise puudusena tunnistavad UNITe mehed olevat suhteliselt töömahuka krohvimisprotsessi ja sellega seotud hoone pika viimistlusaja.
Seotud lood
Lamekatuste puhul on loomuliku valguse lahendamine olnud kompromiss tehniliste piirangute ja arhitektuursete ambitsioonide vahel. Viimastel aastatel on aga katuseakende tehnoloogia areng seda tasakaalu muutnud. Üha enam nähakse katuseakent lahendusena, mis aitab korraga tuua ruumi valgust, tagada ventilatsiooni ning hoida energiakulud kontrolli all.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele