Ülemiste City ärilinnaku juht Gunnar Kobin
peab kinnisvaraarendaja tööd maailmas kõige nürimaks ametiks, selgub tänasest
ajakirjast Tehnotrend.
Hommik algab koosolekust arhitektiga, jätkub koosolekuga ehitajaga, seejärel kohtumine kliendiga, siis allkirjastamine notari juures, rahaülekanne pangas, kirjeldab ta arendaja tavalist päeva. Raha tuleb, ent lõbu ja emotsioone pole, lisab Kobin.
"Kui oled vaimuga inimene, siis mõnusad hetked on sellised, kui saad kliendiga vaielda, arhitektiga maja välja mõelda, ehitusläbirääkimisi pidada. Ülejäänud tegevus on nüri ja igav," sõnab ta.
Aastal 2002 ostis Kobin koos ettevõtjate Tõnis Paltsu ja Toomas Peegiga Viimsis kaheksa miljoni krooni eest ligi kuus hektarit maad. Kaks aastat hiljem müüdi see nelja-viiekordse vaheltkasuga edasi. Põhilise osa vahepealsest kinnisvaraarendaja tööst– maa jaotamine kruntideks, nende kinnistamise ja detailplaneeringu kehtestamine – tegi Kobin.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ülemiste City ärilinnaku loomist ta aga kinnisvaraäriks ei nimeta. "Sellist tööstusharu pole Eestis varem olnud ja ehk ka maailmas mitte. Puhas kinnisvaraäri see pole ja ka kliendid on sellest aru saanud. Me ei räägigi peaaegu kinnisvaraarendusest," kinnitab ta.
Näiteks toob ta Ülemiste Citys ruume rentiva intelligentse kodu ja kontori lahendusi arendava firma Yoga Intelligence. "Nendega räägime sellest, kuidas restorani tulesid saaks sisse-välja lülitada arvuti teel. See on palju kihvtim kui see, mis värvi me seina värvime," märgib Kobin.
Pikemalt loe täna Äripäeva vahel ilmunud ajakirjast Tehnotrend.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.