Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allan Martinson: Ülemiste City on paar korda liiga suur
Peamiselt IT-ettevõtteid koondav Ülemiste
City ärilinnak on vähemalt paar korda liiga suur, usub riskikapitalist Allan
Martinson.
Martinson ütleb tänases ajakirjas Tehnotrend, et Ülemiste City põhiprobleem on ambitsiooni suurus võrreldes Eesti rahvaarvuga. Kui nad koguksid sinna kokku ka kõik saadaolevad valgekraed, jääks ikka pinda üle, väidab ta.
"Ülemiste City üheks põhiliseks eesmärgiks peaks olema lobistada, et Eesti ametlik poliitika oleks tuua riiki elama tarku spetsialiste teistest riikidest – nii nagu seda paljud teised riigid teevad. Ilma selle tagamaa suurenemiseta on Ülemiste City suure ohu ees," kinnitab Martinson.
Ta märgib, et poleks ise kaks aastat tagasi Ülemistele investeerida julgenud. Samas kiidab Martinson Ülemiste City tegevjuhti Gunnar Kobinit: "Kas ta selle asjaga endale ja oma investoritele raha teeb, on raske öelda, aga ta on teinud suure teene Tallinnale ja Eesti teadmispõhistele ärile."
Kobin nõustub osaliselt Martinsoni kahtlustustega. "Seda, et suudaksime 400 000 m² büroopinda täita IKT-firmadega – välistatud. Eestis pole neid nii palju," sõnab ta. Seepärast taobki Kobin e-riigi klastri rauda. "E-riigi parema juhtimise tulemusena õnnestub säästa kulusid, seda saab muuta karbitooteks, teha sellest e-riigi IT-klastri. See suurendaks noorte huvi IKT-sektori vastu ning välismaa tööjõu huvi selles klastris töötamise vastu," kinnitab Kobin.
Täna võib Ülemiste Citysse tulla kes iganes, ise pakutakse pindu vaid IKT-sektorisse, püüdes hoida 60-70% klientidest sel alal. "Kui näeme, et võimalik klient ei haaku meiega üldse, oleme passiivsed," selgitab Kobin firma valikupõhimõtteid.
Ärilinnaku nõukogu esimees Ülo Pärnits loodab, et viie aasta pärast on Ülemiste City kujunenud Eesti Silicon Valley’iks ja Targa Linna kontseptsioon on leidnud rakendust Eestist väljaski. "Äkki ongi Targa Linna kontseptsioon Eesti Nokia," pakub ta.
Pikemalt loe täna Äripäeva vahel ilmunud ajakirjast Tehnotrend.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele