“Ma pean õiglaseks, et praktikantide koolitamise eest peab raha saama praktika juhendaja,” väidab juhatuse eksesinaine Vilu. Peab märkima, et tema palus tööturuametilt kaheksa praktikanti, kuid seaduse järgi võis võtta koolitamiseks vaid kolm inimest. Selle peale pakkus Vilu lisaks KÜ “Torujõe 2” praktikakohta ka teises korteriühistus ning oma abikaasa firma Vimanik Grupp teenuseid, milles tööturuameti Ida-Virumaa osakonna juhataja Maie Metsalu sõnul ei olnud tööl ühtegi töötajat ehk polnud inimest, kes praktikante koolitaks.
Kas juhatuse esinaisel oli õigus võtta endale täisulatuses kogu saadud tulu? “Me ei saa dikteerida, kuidas kasutatakse meie käest saadud raha. Meie täitsime seadust: kande, vastavalt lepingule, tegime õigeaegselt ning täies mahus. Kogu summa oli mõeldud korteriühistule ning millele seal raha kulutatakse on korteriühistu siseasi. Arvan, et küsimust Vilu teenuste eest tasumise asjus võinuks lahendada ilma probleemideta. Seadus ei keela seda teha,” kommenteeris Metsalu.
Samuti lisab ta, et leping ei sätestanud, milline osa kogu summast pidi olema makstud praktika juhendajale, kuid tema arvates oleks loogiline, et osa rahast jääks korteriühiste vajadusteks. Rosenberg on Metsaluga nõus: “Meie ju ei nõua korteriühistule kogu summa tagastamist…” Kuid Rosenbergi sõnul ei saanud valuküsimust siiski lahendada poolte läbirääkimiste teel. Vilu loobus kohtumisest, kuna tundis ennast sügavalt solvatuna.
Kokkuvõttes arenes skandaal edasi: Vilu keeldus korterühistule tagastamast asutamisdokumente, pitsatit ja finants-majanduslikke aruandeid, kuigi teadis, et dokumendid ja pitsat on korteriühistu omand. Vilu tegevuste tõttu tekkisid “Torujõe 2” korteriühistul probleemid maksude maksmisega. Varsti ootas sama probleem ka teist Vilu teenustest loobunud korteriühistut – “Tuuslari 2”, kelle juhid said äkki teada, et ühistul on riigi ees võlgnevusi. KÜ “Tuuslari 2” juhatuse liikme kohustusi ajutiselt täitva Ljubov Suvorova sõnul moodustas võlg 7000 krooni, millele kuu pärast lisandusid protsendid 2000 krooni.
Peale selle ilmnes korteriühistute “Torujõe 2” ja “Tuuslari 2” uue raamatupidaja Inessa Sarantseva sõnul pangakannete kontrolli jooksul, et korteriühistute raha kulutati nii, nagu soovis seda Mariana Vilu: “Ta maksis korteriühistu kaardiga Maxima kaupluses, kuid millele raha kulutati – jääb saladuseks. Esmaseid dokumente, mille järgi võiks seda täpsustada, me ikkagi ei saanud ning seetõttu võime vaid oletada, et korteriühistu vajadustega polnud need ostud kuidagi seotud.”
Vilu nimetab neid kahtlustusi alusetuks: “Selles kaupluses on mitte ainult toiduainete, vaid ka majatarvete osakond, kus ma ostsin põõsaste lõikamise käärid.” Seda dokumentaalselt tõestada eksesinaine siiski ei suutnud. Samuti ei suutnud ta seletada raha kadumist korteriühistute pangakontodelt. Nii nt kadus “Tuuslari 2” kontolt, Lubov Suvorova sõnul, kolme aasta jooksul jälge jätmata umbes 10 000 krooni.
Peale ülalnimetatud korterühistute sai Vilu tegevuste tõttu kannatada ka teisi korteriühistuid, nt “Järveküla 53” ja “Tuuslari 8”, kus Vilu oli esinaine ja raamatupidaja.
Vilule hüvasti öelnud korteriühistute juhatuste liikmed imestavad, kuidas sellise mainega inimene võib jagada konsultatsioone ja soovitusi Korteriühistuseadusega seotud küsimustes ning esineda ka selleteemalises saates kohalikus kaabeltelevisiooni kanalis.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.