Euroopas lööb põllumaa hind rekordeid

Toidunõudluse järsk kasv ning biokütuste tootmine on muutnud investorite suhtumist, et tegemist on ebahuvitava ja languses majandusharuga, kirjutab leht.

Suurbritannias näiteks, kus põllumaa hinnad on viimase aastaga kerkinud 40%, on loodud arvukalt põllumaade kokkuostuga tegelevaid fonde.

„Hinnad ei tõuse järsult mitte üksi Suurbritannias. Üle ilma vallandunud toorainebuum tähendab seda, et investeerimisfondid jahivadodavaid põllumaid ka kaugemal, kergitades hindu eriti Ida-Euroopas ning endise Nõukogude Liidu riikides, kus suured maa-alad potentsiaalselt väga viljakat põllumaad on täna söötis,“ ütles lehele kinnisvarafirma Knight Frank põllumajandusspetsialist Andrew Shirley.

Leedus maksis põllumaa hektar 2006. aastal 734 eurot, Luksemburgis, kus hinnad on kõrgeimad, 164 340 eurot. Poolas on põllumaa hind ajavahemikul 2003-2006 kerkinud 60%. Ukrainas prognoositakse tänavu investeerimisfondide kasvavast huvist parimate põllumaade hinna kahekordset kasvu hektarihinnast 3500 dollarit, rääkis Shirley.

Isegi Serbias on hinnad järsult tõusnud. Maa põhjaosas Vojvodinas hindavad kinnisvaraeksperdid tänavu põllumaa hinnaks 7000-8000 eurot hektarist võrreldes 5000 euroga hektarist läinud aastal.

Ametlikult ei saavälismaalased küll näiteks Poolas aastani 2016 maad osta, kuid kui asutada kohalik firma, on investoritel kerge neist reeglitest mööda hiilida, kirjutab FT.

Põllumaa on odavaim neis riikides, kus müügile on seatud piirangud. Prantsusmaal näiteks on hektari keskmine hind 6000 eurot, kuna maa müügisoovi korral tuleb seda esmalt pakkuda noortele talunikele. Siiski on ka Prantsusmaal hinnad 2003. aastaga võrreldes 50% tõusnud.