Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maakler: pooleaastased üürilepingud sagenevad
Kinnisvarabüroo Landlord atesteeritud
maakler Anu Trisna ütles aripaev.ee-le, et korteriomanikud tahavad üha
sagedamini üürilepingut sõlmida pooleks aastaks.
Selle põhjuseks on jahenenud ostu-müügi- ja üüriturg, selgitas Trisna. "Kõik loodavad, et läheb üle, jasügisel saab hinda tõsta," ütles ta.
Tavapärane üürileping sõlmitakse aastaks ja kui üürnik ning korteriomanik aasta möödudes üksteisega endiselt rahul on, pikendavad nad lepingut järgmise aasta võrra. Kui suurema eluaseme soetanud pere vajab kohe raha, müüb ta vana kodu odavamalt. Kes aga kohe raha ei vaja, üürib selle pikemaks ajaks välja.
Pole väga levinud, et koduvahetaja üüriks oma vana eluaset enne müüki välja kolmeks-neljaks kuuks. Seda võis täheldada aasta-paari eest. "Omanikud on üürnike suhtes väga valivad," põhjendas Trisna. Lisaks kulutavad üürilised paratamatult korteri väljanägemist ning vähendavad turuväärtust.
"Kui vanasti läks üürikorter kahe-kolme päevaga ära, siis nüüd võtab üürniku leidmine kaks-kolm nädalat," rääkis Trisna. Potentsiaalseid üürnikke on jäänud kõvasti vähemaks. "Maalt enam linna tööle ei tulda," põhjendas maakler.
"Väga palju mõjutasid üüriturgu ehitajad. Nüüd on nad ära kadunud, kuid kõvasti hindu tõstnud üürileandjad ei taha seda endale tunnistada," ütles Trisna. Ta lisas, et kahetoalise korteri eest 5000kroonist kuuüüri küsida on praegu ilmselt pisut palju.
Eile arutas Trisna kujunenud turuolukorda kolleegiga, kes pakub Tallinna kesklinnas 2toalist korterit 4000 krooniga ega ole üürnikku veel leidnud. "Need otsivad üürnikku ilmselt kuidvõi jäävadki seda otsima," kommenteeris ta kinnisvaraportaalides avaldatud 10 000krooniseid üürisoove.
Peamisteks üürikorterite otsijateks on praegu noored, kes tahavad hakata koos elama. Vastu sügist on üüriturule oodata tudengeid.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele