Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraärimees: uusarendus on moodne magala
A&A Kinnisvara müügigrupi juht Martin
Sillandi kirjutab tänases Kinnisvarateatmikus, et paljude uuselamurajoonide
puhul võib paralleele tõmmataLasnamäega, mida hellitavalt kutsuti
“Magalarajooniks”.
Sillandi kirutab, et Tallinna lähivaldade põldudele kinnisvarabuumi ajel kerkinud uuselamurajoonide populaarsuse langust võis märgata juba möödunud aastal, põhjusteks logistika ja puudulik infrastruktuur. Iga hommikune tööle minek ja töölt tulek paneb mõtlema kaotatud ajale. 2 tundi päevas, 40 tundi kuus, ehk 5 tööpäeva, kulub Viimsi ja Harku valdade uusarenduspiirkondade elanikel töökoha ja kodu vahel liiklemisele.
Lisaks eelmainitule on tihtilugu välja ehitamata arendaja poolt lubatud asfaltteed ja tänavavalgustus; lasteaiad, koolid ja kauplused asuvad kodust kaugel. "Puudub ühistranspordi ühendus, lastevanematest on saanud oma lastele “taksojuhid”," kirjutab Sillandi.Peredel ja lastel puudub võimalus kodu läheduses parki jalutama või mängima minna, puuduvad aktiivse vabaaja veetmise võimalused.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.