A&A Kinnisvara müügigrupi juht Martin
Sillandi kirjutab tänases Kinnisvarateatmikus, et paljude uuselamurajoonide
puhul võib paralleele tõmmataLasnamäega, mida hellitavalt kutsuti
“Magalarajooniks”.
Sillandi kirutab, et Tallinna lähivaldade põldudele kinnisvarabuumi ajel kerkinud uuselamurajoonide populaarsuse langust võis märgata juba möödunud aastal, põhjusteks logistika ja puudulik infrastruktuur. Iga hommikune tööle minek ja töölt tulek paneb mõtlema kaotatud ajale. 2 tundi päevas, 40 tundi kuus, ehk 5 tööpäeva, kulub Viimsi ja Harku valdade uusarenduspiirkondade elanikel töökoha ja kodu vahel liiklemisele.
Lisaks eelmainitule on tihtilugu välja ehitamata arendaja poolt lubatud asfaltteed ja tänavavalgustus; lasteaiad, koolid ja kauplused asuvad kodust kaugel. "Puudub ühistranspordi ühendus, lastevanematest on saanud oma lastele “taksojuhid”," kirjutab Sillandi.Peredel ja lastel puudub võimalus kodu läheduses parki jalutama või mängima minna, puuduvad aktiivse vabaaja veetmise võimalused.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.