A&A Kinnisvara müügigrupi juht Martin Sillandi kirjutab tänases Kinnisvarateatmikus, et paljude uuselamurajoonide puhul võib paralleele tõmmataLasnamäega, mida hellitavalt kutsuti “Magalarajooniks”.
Sillandi kirutab, et Tallinna lähivaldade põldudele kinnisvarabuumi ajel kerkinud uuselamurajoonide populaarsuse langust võis märgata juba möödunud aastal, põhjusteks logistika ja puudulik infrastruktuur. Iga hommikune tööle minek ja töölt tulek paneb mõtlema kaotatud ajale. 2 tundi päevas, 40 tundi kuus, ehk 5 tööpäeva, kulub Viimsi ja Harku valdade uusarenduspiirkondade elanikel töökoha ja kodu vahel liiklemisele.
Lisaks eelmainitule on tihtilugu välja ehitamata arendaja poolt lubatud asfaltteed ja tänavavalgustus; lasteaiad, koolid ja kauplused asuvad kodust kaugel. "Puudub ühistranspordi ühendus, lastevanematest on saanud oma lastele “taksojuhid”," kirjutab Sillandi.Peredel ja lastel puudub võimalus kodu läheduses parki jalutama või mängima minna, puuduvad aktiivse vabaaja veetmise võimalused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele