A&A Kinnisvara müügigrupi juht Martin
Sillandi kirjutab tänases Kinnisvarateatmikus, et paljude uuselamurajoonide
puhul võib paralleele tõmmataLasnamäega, mida hellitavalt kutsuti
“Magalarajooniks”.
Sillandi kirutab, et Tallinna lähivaldade põldudele kinnisvarabuumi ajel kerkinud uuselamurajoonide populaarsuse langust võis märgata juba möödunud aastal, põhjusteks logistika ja puudulik infrastruktuur. Iga hommikune tööle minek ja töölt tulek paneb mõtlema kaotatud ajale. 2 tundi päevas, 40 tundi kuus, ehk 5 tööpäeva, kulub Viimsi ja Harku valdade uusarenduspiirkondade elanikel töökoha ja kodu vahel liiklemisele.
Lisaks eelmainitule on tihtilugu välja ehitamata arendaja poolt lubatud asfaltteed ja tänavavalgustus; lasteaiad, koolid ja kauplused asuvad kodust kaugel. "Puudub ühistranspordi ühendus, lastevanematest on saanud oma lastele “taksojuhid”," kirjutab Sillandi.Peredel ja lastel puudub võimalus kodu läheduses parki jalutama või mängima minna, puuduvad aktiivse vabaaja veetmise võimalused.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.