Metro Capital Managementi finantsjuht Ain
Kivisaar väidab, et võib ehitada ükskõik kui uhke hoonelinna serva, kuid
asukoha tõttu ei kvalifitseeru see kuidagi kvaliteetinvesteeringuks.
Äripäev intervjueeris Kivisaart.
Kas Teie hinnangul võib Eesti kohta rääkida kvaliteetkinnisvarast? Mida Teie selle sõna all mõistate?
Investeerimise kontekstis on kvaliteetkinnisvara määramisel esmatähtis asukoht. Isegi büroohoonete rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt saab A-klassi hoone paikneda ehk ainult süda linnas. Sa võid ehitada ükskõik kui uhke hoone linna serva, kuid asukoha tõttu ei kvalifitseeru see kuidagi kvaliteetinvesteeringuks. See muidugi ei tähenda, et äärelinna rajatud eluhooned oleksidkasutamisväärtuselt kuidagi madalamad, vaid sageli hoopis vastupidi. Siinkohal peabki iga ostja endale selgeks tegema, kas ta tahab kinnisvara ostes teha turvalise investeeringu või leida lihtsalt mõnusa eluaseme. Sageli on need valikud üksteisele risti vastu. Näiteks vanalinn investeeringu vs. elukohana. Ehk siis kinnisvara väärtuse määramise kolm põhialust: asukoht, asukoht ja veelkord asukoht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?