Metro Capital Managementi finantsjuht Ain
Kivisaar väidab, et võib ehitada ükskõik kui uhke hoonelinna serva, kuid
asukoha tõttu ei kvalifitseeru see kuidagi kvaliteetinvesteeringuks.
Äripäev intervjueeris Kivisaart.
Kas Teie hinnangul võib Eesti kohta rääkida kvaliteetkinnisvarast? Mida Teie selle sõna all mõistate?
Investeerimise kontekstis on kvaliteetkinnisvara määramisel esmatähtis asukoht. Isegi büroohoonete rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt saab A-klassi hoone paikneda ehk ainult süda linnas. Sa võid ehitada ükskõik kui uhke hoone linna serva, kuid asukoha tõttu ei kvalifitseeru see kuidagi kvaliteetinvesteeringuks. See muidugi ei tähenda, et äärelinna rajatud eluhooned oleksidkasutamisväärtuselt kuidagi madalamad, vaid sageli hoopis vastupidi. Siinkohal peabki iga ostja endale selgeks tegema, kas ta tahab kinnisvara ostes teha turvalise investeeringu või leida lihtsalt mõnusa eluaseme. Sageli on need valikud üksteisele risti vastu. Näiteks vanalinn investeeringu vs. elukohana. Ehk siis kinnisvara väärtuse määramise kolm põhialust: asukoht, asukoht ja veelkord asukoht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.