Metro Capital Managementi finantsjuht Ain
Kivisaar väidab, et võib ehitada ükskõik kui uhke hoonelinna serva, kuid
asukoha tõttu ei kvalifitseeru see kuidagi kvaliteetinvesteeringuks.
Äripäev intervjueeris Kivisaart.
Kas Teie hinnangul võib Eesti kohta rääkida kvaliteetkinnisvarast? Mida Teie selle sõna all mõistate?
Investeerimise kontekstis on kvaliteetkinnisvara määramisel esmatähtis asukoht. Isegi büroohoonete rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt saab A-klassi hoone paikneda ehk ainult süda linnas. Sa võid ehitada ükskõik kui uhke hoone linna serva, kuid asukoha tõttu ei kvalifitseeru see kuidagi kvaliteetinvesteeringuks. See muidugi ei tähenda, et äärelinna rajatud eluhooned oleksidkasutamisväärtuselt kuidagi madalamad, vaid sageli hoopis vastupidi. Siinkohal peabki iga ostja endale selgeks tegema, kas ta tahab kinnisvara ostes teha turvalise investeeringu või leida lihtsalt mõnusa eluaseme. Sageli on need valikud üksteisele risti vastu. Näiteks vanalinn investeeringu vs. elukohana. Ehk siis kinnisvara väärtuse määramise kolm põhialust: asukoht, asukoht ja veelkord asukoht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.