Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet võtab ehitajad kirbule
Maksuhaldur plaanib suurema jõuga
ümbrikupalga maksmist ehitusel vähendada, selleks teevad maksuametnikud
uuendusena ehitusobjektidel etteteatamata reide.
"Varem vaatasime peamiselt majandusnäitajaid ja võtsime ettevõtte kontrolli. Selle aasta kolmandast kvartalist alates võtame kasutusele aga alternatiivsed meetmed ehk käime ehitusobjektidel kohapeal," ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juht Egon Veermäe Äripäevale.
Reide on ka varem tehtud, aga see on olnud pigem tulekahjude kustutamine: objektile on mindud kaebuste alusel. Nüüd aga võib ümbrikupalga initsiatiivgrupp ette teatamata külastada iga kõrgemasse riskigruppi kuuluvat ehitusobjekti.
Kõrge riskigrupiga ettevõtete külastamisel on maksuameti hinnangul ennetav eesmärk, et muuta maksude laekumine tõhusamaks. Kolmandas kvartalis on vaatlusi tehtud juba ligi 50 ehitusobjektil.
Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on reidid põhjendatud ikkagi siis, kui ümbrikupalga maksmise kohta mingi signaal laekub.
"Kui on alust kontrollida, on selline maksuameti käitumine igati põhjendatud," tõdes Peterson. Tema hinnangul on probleeme eelkõige väikeste ettevõtetega, kes alles turule tulevad.
Maksuameti initsiatiivi tervitas ka Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik.
"Milliste meetoditega on kõige efektiivsem ümbrikupalga maksmist tuvastada, teab ilmselt maksu- ja tolliamet kõige paremini. Nende sellealane initsiatiiv on kahtlemata tervitatav ning aitab kaasa võrdsemale konkurentsile," kommenteeris Toomik, kelle juhitavas Merko kontsernis on töötajate keskmine brutopalk juba 30 000 krooni.
Kontrollitavate ettevõtete valimi leiab maksuamet riskianalüüsi abil.
"Meil ei ole mõtet minna objektile, kus peatöövõtja ja alltöövõtja on korralikud firmad. Me vaatame ikka neid alltöövõtjaid, kelle riskiprofiil on kõrgem," kommenteeris maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
- ST
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele