Igal aastal annab keskkonnaministeerium välja 50–60 luba keeluvööndisse
ehitamiseks.
Näiteks anti luba inimesele, kes soovis ehitada Viljandimaal Vardi külas Rahemetsa järvest 15 meetri kaugusele, ehkki keeluvööndi laiuseks on seal 25 meetrit, kirjutas Eesti Päevaleht. “Arvestades asjaoluga, et kinnistu on juba varem hoonestatud ja hoonestus on kümme kuni 30 meetrit veepiirist, nõustusime keeluvööndi vähendamisega,” selgitab keskkonnaministeeriumi avalike suhete juht Agnes Jürgens.
Samas ei olnud keskkonnaministeerium nõus Saaremaale Mustjala valda mere äärde ehitamisega, kus kogu kinnistu jääb seal alal kehtivasse 200 meetri laiusesse keeluvööndisse. Lisaks asub kinnistu ka Natura 2000 alal, kus kasvab vana loodusmets. Jürgensi selgitusel nägi ehitaja plaan ette ulatuslikke raietöid ning et sealkandis puudus ka varasem asutus, pidas ministeerium targemaks keeluvööndi vähendamisest keelduda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.