USA eluasemeturult riskib lahti minna
maavärisemine, mille eeltõuked kõigutasid sel nädalal maailma aktsiaturge ning
kukutasid dollari euro suhtes tosina aasta nõrgimasse seisu.
Ärevuse keskmes on USAs nõrga maksejõuga klientidele antud eluasemelaenud, millest enam kui 12% on muutunud probleemseks, kirjutas tänane Äripäev. Et need laenud on omakorda ümber pakitud uuteks finantsinstrumentideks, mille riskiaste on nüüd samuti kasvanud, on negatiivne mõju laiem.
Ajaleht New York Times veab paralleele seitsme aasta taguse tehnoloogiaaktsiate mulli lõhkemisega. Nii nagu toona, on analüütikud jälle üles kiitnud kaheldava väärtusega väärtpabereid, mille emiteerimisest ja hindamisest nende endi tööandjad Wall Streetil kopsakaid kasumeid teenisid. Järelevalve eest vastutavad institutsioonid on aga kõigel toimuda lasknud.
IT-aktsiate asemel on probleemi keskmes madala kvaliteediga hüpoteekvõlakirjad, ehk võlakirjad, mille tagatiseks on madala maksevõimega klientidele antud hüpoteeklaenud. Laenuandjate omavaheline konkurents ja soov turuosa võita kannustas huvi selliste klientide vastu. Latt lasti nii alla, et laenu taotlejatelt ei nõutud ei omafinantseeringut ega dokumente sissetuleku kinnituseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.