Oma maine pärast muretsev arhitektide liit soovib kehtestada kutsetunnistuse nõude, kuid paljud noored arhitektid näevad selles onupojapoliitika ohtu, kirjutas postimees.ee.
Arhitektide liidu esindaja kultuuri kutsenõukogus Ilmar Heinsoo märkis, et loodetavasti juba sel aastal riigikogu heakskiidu saav ehitusseaduse muudatus kaotab aastaid kestnud olukorra, kus planeeringute eest said vastutada ebapädevad arhitektid, kellel oli erialane haridus ja kolmeaastane töökogemus.
Kutsetunnistust taotleval arhitektil peab eelnõu järgi olema erialane kõrgharidus, kuueaastane töökogemus ning ta peab vastama arhitektide liidu koostatud kutseoskusnõuetele, lõpliku otsuse kutsetunnistuse omistamiseks langetab arhitektide liidu poolt kokkukutsutav komisjon.
Arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall tegevjuht Paavo Pärn oli seisukohal, et praegune süsteem toimib, ja kahtles muudatuse mõjususes, kuna ta ei usu, et vajaliku erapooletu kogu moodustamine on võimalik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele