Oma maine pärast muretsev arhitektide liit
soovib kehtestada kutsetunnistuse nõude, kuid paljud noored arhitektid näevad
selles onupojapoliitika ohtu, kirjutas postimees.ee.
Arhitektide liidu esindaja kultuuri kutsenõukogus Ilmar Heinsoo märkis, et loodetavasti juba sel aastal riigikogu heakskiidu saav ehitusseaduse muudatus kaotab aastaid kestnud olukorra, kus planeeringute eest said vastutada ebapädevad arhitektid, kellel oli erialane haridus ja kolmeaastane töökogemus.
Kutsetunnistust taotleval arhitektil peab eelnõu järgi olema erialane kõrgharidus, kuueaastane töökogemus ning ta peab vastama arhitektide liidu koostatud kutseoskusnõuetele, lõpliku otsuse kutsetunnistuse omistamiseks langetab arhitektide liidu poolt kokkukutsutav komisjon.
Arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall tegevjuht Paavo Pärn oli seisukohal, et praegune süsteem toimib, ja kahtles muudatuse mõjususes, kuna ta ei usu, et vajaliku erapooletu kogu moodustamine on võimalik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.