Nõudlus eramute järele on Viljandis küllalt
suur, pakutakse keskmiselt kahtkümmet maja korraga. Majade keskmine hind jääb
Viljandis teisel poolaastal 1,5 miljoni juurde.
Samas on eramute ostu-müügitehinguid suhteliselt napilt. Kuus sölmitakse keskmiselt viis-kuus tehingut, kirjutas Äripäev.
Sobiva asukoha ja hinnaga eramud realiseeritakse kiirelt. Pakkumises pikalt püsivad objektid on ülehinnatud, hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära.
Enim ostu-müügitehinguid tehakse Uueveski, Peetrimõisa ning kesklinna majadega. Hinnatasemelt tunduvalt odavamad (70 000-400 000 krooni) on Kantreküla linnaossa jäävad majad. Sealse tootmis- ja kaubandusala arengu tõttu on nimetatud piirkonna väärtus varasema väga madala hinnatasemega võrreldes veidi kasvanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuselamurajoonidest on plaanis rajada elamurajoon Männimäe 2, mis koos olemasoleva Männimäe elamurajooniga moodustaks Viljandi suurima ja uusima uuselamurajooni.
Sellesse on kavas ehitada nii korterelamuid, ridaelamuid kui ka eramuid.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.