7. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta põhjendab ametivahetust Kukerpillide 35 aasta juubeliga, mille raames saab ta taas vabalt Ike Volkovina üles astuda ja nautida aplausi, millega peaarhitekti enamasti kunagi ei tunnustata. Poliitika tõmbetuulest pagenud Volkov musta pesu pesemisega ei kiirusta, kirjutas Postimees.

Ametlikult põhjendab Igor Volkov Tallinna peaarhitekti ja linnaplaneerimisjuhi kohalt lahkumist ansambli Kukerpillid 35 aasta juubeliga. "Mind on seostatud sageli sellise ansambliga nagu Kukerpillid, kel on tänavu 35. sünnipäev ja kuna tuleb pingeliste juubeliürituste sari, pean valima. Seetõttu otsustasingi ametist lahkuda just nüüd. Teiseks, – mitu suurt asja – ehitusmäärused, osaüldplaneeringud, struktuurplaanid – on valmis saanud. Ameti struktuur on korrastatud," rääkis Volkov.

"Kindlasti see, et linnaplaneerimise eest on vastutavaks tehtud vaid ametnikud, aga kõik teised – arendajad, omanikud ja arhitektid – pole justkui üldse osalised. Ametnikul pole seaduse järgi võimalust öelda, kas maja peab olema ümmargune või kandiline, mis on ilus või kole. Ühest küljest võiks ju lubada detailplaneeringuid menetleda märksa üldisemalt, aga seda kasutavad arhitektid kohe ära ja põrutavad mahtude ning kõrgustega ikka maksimumi. Neid on palganud arendaja, nad müüvad ju ennast. See on minu etteheide arhitektidele, et rohkem südametunnistust, rohkem mõtlemist, rohkem analüüsi, mitte tagantjärele targutada. Kui teete, mõelge rohkem. Praegu on meil siin nagu õhtuülikoolis, saadame tagasi 80 protsenti töödest," loetles Volkov asju , mis talle tuska teevad.

Linnaplaneerimises suurima takistusena tõi ta välja fakti, et linn pole maaomanik. "Kindlasti on selleks ka riigi osalus kinnisvaraäris, mis sageli pole linna huvides, kuid mõjutab linna arengut. Linnal pole võimalik oma planeerimishuve kaitsta ei eraomanike ega riigi ees. Teiseks omandireform, mis oli väga liberaalne ja väga omanikukeskne ning mille käigus ei arvestatud linnale olulisi pikaajalisi planeeringuid. Linna on ju läbi aegade planeeritud, aga palju on pooleli jäänud," nentis ta.