8. jaanuar 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Manutent: ka Eesti kinnisvaraspekulandid peaksid tulumaksu tasuma

Läti kinnisvaraturul aktiivselt tegutsev firma Manutent OÜ näeb, et ka Eestis tegutsevad nn. kinnisvaraspekulandid ehk lühiajalised investorid peaksid maksma oma tuludelt tulumaksu.

"Vastavalt meie maksuseadustele ei pea residendist füüsiline isik maksma kinnisasja müümisest tekkinud tulu pealt tulumaksu juhul, kui kinnisasja kasutati oma alalise või peamise elukohana," ütles Manutent OÜ turundusjuht Agnes Maripuu. Tema sõnul tähendab see praktikas, et kui inimene registreerib oma elukohana ostetud korteri, laseb endale sinna paar kuud ajalehti käia, siis suudab ta seaduse ees tõestada, et ostetud kinnisasi oli tema peamine elukoht ning tulumaksu ta maksma ei pea. "Kui inimene tegelikult korteris ei elanud ja n-ö peamise elukoha registreerimine oli näilik, vajalik vaid maksudest kõrvalehoidmiseks, siis on tegu maksupettusega," oli Maripuu seisukoht.

Maripuu sõnul oli näiteks 2005 - 2006. aastatel märgata Eestis nn. uute arendusprojektide korterite broneeringute edasimüügi aktiviseerumist, kus inimene broneeris 100 000 krooniga endale ehitatava korteri (või paar) ning müüs mõned kuud hiljem broneeringu näiteks 400 000 krooniga edasi. "Kuna korter ei olnud broneeringu tegemise hetkeks veel valmis, siis elukohana seda kuidagi mõista ei saanud. Samas teenis inimene (400 000 – 100 000) 300 000 kasumit. Sellisel puhul oleks rohkem kui õigustatud riigile tulumaksu tasumine 300 000 krooni pealt. Kahjuks kipun arvama, et selliseid ausalt spekuleerimiskasumit tuludeklaratsioonis kajastavaid inimesi ei ole just väga palju. Ülaltoodu oli väga lihtsustatud spekuleerimisskeemi kirjeldus," rääkis ta.

Maripuu märkis, et igasuguseid seadusi võib ju vastu võtta, palju olulisem on see, kuidas nende täitmist kontrollitakse. "Tundub, et lätlased on minemas lihtsama vastupanu teed, jätmaks müüja kohuseks tõendada maksuametile, et kinnisvara on vähemalt aasta kuulunud müüjale. Samas ei ole selles Dienas Bizness lühiteates veel lahti seletatud, kuidas kavatsevad lätlased kontrollida just broneerimislepingute edasimüüki, mida Lätis ei tehta notariaalselt, seega nende pealt teenitavat tulu on veelgi raskem kontrollida kui Eestis," möönis ta.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785