Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn nõuab suurärimees Sifilt Kopli liinide majade säilitamist
Tallinn ei saa vastu tulla Kopli liinide
hoonestuskonkursi võitnud suurärimehe Endel Sifi soovile ja loobuda ala
eskiisplaanist, sest kogu konkurss põhineski sellel. Eskiisplaani järgi tuleks
enamik Kopli liinide hoonestusest taastada, kirjutas Postimees.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas kinnitas eile Postimehele, et linna seisukoht on täiesti selge.
«Sifil tuleb järgida olemasolevat eskiisi, sest kõik pakkujad tegid hoonestusõiguse konkursil oma pakkumise seda arvestades,» ütles Aas. «Teisisõnu, ei ole üldse võimalust, et keegi hakkab seal tegema midagi muud, kui näeb ette eskiis.»
Arhitektuurikonkursi tulemusel alale eskiisi koostanud soome arhitektide Tuomas Hakala, Katariina Langenskiöldi, Olli Sarlini ja Marja Sopaneni plaan näeb muu hulgas ette nii 3. ja 4. liini kui ka 1. ja 2. liini kvartalite hoonestuse säilitamist.
See tähendab, et sealsed hooned renoveeritakse ja juba lagunenud või lammutatud majade asemele kerkivad samas mahus uued elamud.
Linn tahab 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud kvartalid alles jätta ja taastada, et säilitada seda kui omaaegse linnaplaneerimise ja arhitektuuri ehedat näidet.
Kopli liinide ja selle lähipiirkonna hoonestusõiguse 211 miljoni krooniga linnalt ostnud Primos Kinnisvara omanikku Siffi häirib omaaegsete töölisbarakkide paigutus, kus majad jäävad mere poole otsapidi ehk vaid vähestele korteriomanikele saaks müüa merevaadet.
Sifi sõnul sooviks ta eskiisi muuta ja pöörata majad vaatega mere poole. «Nõuded elukeskkonnale ja elukombed on sellest ajast kõvasti muutunud, kui sinna ehitati töölisasum,» märkis ta. «Kui ikka elada mere ääres, siis tahaks merd ka näha.»
Eskiis lubab alale ka suurel hulgal uushoonestust, kuid mitte kõrgemaid kui viiekorruselisi maju. Sifi sõnul on arendaja jaoks oluline ala ehitusmaht ja see, kuidas tagada kasum. Tema sõnul peaks arendaja, linn ja muinsuskaitse leidma piirkonna hoonestamiseks kompromissi, mis kõigile vastuvõetav.
Kuigi linn on juba heaks kiitnud piirkonna eskiisplaani, hakkab ala lõpliku hoonestamise aluseks olevat detailplaneeringut tegema Primos Kinnisvara.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele