Ajal, mil Venemaa loodab sõjaähvardustega
kustutada Gruusia investorite kaartidelt, näib elu kohapeal otsekui déja-vu
1990-ndate alguse Eestist, kirjutas Ärileht.
Nii pole imestada, et saaki haistvate hagijatena nuhivad siin ägedalt ringi ka Eesti ärimehed. “Kriis Venemaaga on minu jaoks lihtsalt mmmhhh!” saadab üks Tbilisi kesklinnas veini rüüpav eestlasest kinnisvaraagent teele õhusuudluse. “Kõik lääne inimesed pakivad oma kohvrid ja põgenevad. Aga tegelikult on see ju äriajamiseks lihtsalt fantastiline riik, väga sarnane Rumeeniaga.”
Tema nimetab end väikeseks kalaks, kes teeb lihtsalt suuremate heaks turuluuret. Kuid juba käivad konkreetsete plaanidega pinda sondeerimas ka hoopis kõvemad haid.
Otse Tbilisi kesklinnas laiutab hall kaubanduskeskus, seest kole kui öö. Läänelike margipoodide asemel hallid putkad, ümberringi vastik räpasus. Niisugune kasutamata potentsiaal on jäänud silma Urmas Sõõrumaale, kes plaanib kaubanduskeskuse ära osta. Jutud käivad Marcel Vichmanni hiljutisest Gruusia külastamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.