Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangajuhi firma kinnisvaraprojektiga hädas
Parex Banka Eesti filiaali tegevjuht Loit
Linnupõld jäi oma kinnisvaraarendusprojektiga jänni ning ei suuda nüüd puudusi
likvideerida, kirjutab Äripäev.
Tabasalus Kolde teel asuva kolme paarismaja elanike suhted on arendajaga OÜ Kolde Elamuarendaja sassis, sest elamute valmimine venis, hulgaliselt avastatud puudusi ei ole parandatud ning tagatipuks on omanikud alustanud ettevõtte likvideerimisega.
"Teise korruse terassid sajavad kõigil läbi. Ühel majal kukub krohv laiade tükkidena maha," osutas ühe maja elanik Marek Saage keskmise maja poole.
"Elektritöödega on kõige hullemad lood, tööd on lõpetamata, projekti pole, juhtmeotsad on isoleerimata," lisas naabrimees Tanel Koljal.
Mehed rääkisid, et kuna piirkonnas on kõrge radoonitase, peab projekti järgi maja all olema radooni kaitseks kile. Kui sooviti selle paigaldamise tuvastamiseks kaetud tööde akte näha, siis keeldus ehitaja neid näitamast.
Äriregistri andmetel on 20. septembril alustatud Kolde Elamuarenduse OÜ likvideerimisel. Osaühingu omanikeks on Parex Banka Eesti filiaali tegevdirektor Loit Linnupõld ning Marko Sillar ja Andres Pärloja.
Linnupõld ei soovinud sel teemal midagi kommenteerida, öeldes: "Ma olin… või olen kõigest osanik. Ma küll tean, mis seal toimub, kuid täpsemalt oskab selgitada Marko Sillar."
"Ega see, et me firma likvideerime, ei tähenda seda, et me vabaneksime kohustustest," ütles Sillar küsimuse peale ärritunult. "Kuna osanikud on piisavalt tuntud inimesed, siis pole meil kuhugi kaduda. Firma likvideerime, sest tegemist oligi ühekordse projektiga."
Sillar selgitas, et arendusprojekt sattus halvale ajale: ehitushinnad tõusid nii palju, et ostjatega kokku lepitud 2,5 miljoni krooni suuruse müügihinnaga ei olnud võimalik enam välja tulla. Seepärast küsitigi veebruaris iga boksi kohta 119 000 krooni juurde.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele