Luhtunud miljonijaht. Rahata jäänud korteriühistud tahavad riigi vastu kohtusse minna
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Tänavu tuli kortermajade renoveerimistoetusest osa saamiseks näppudele eriti tuliselt valu anda. 28. oktoobril küsisid ühistud mõne tunni jooksul toetust ligi 300 miljoni euro jagu, mis on sama palju, kui KredEx on viimase kümne aasta jooksul välja maksnud, kirjutas Äripäev.
Kuigi toetust makstakse sel korral rekordiliselt 170 miljoni eurot, on toetuse jagamisel uued reeglid, mis jätavad mõnes maakonnas aega rahulikult tegutseda, kuid mõnes teises vähenes raha saamise tõenäosus väga väikeseks.
Lääne-Virumaal, kuhu kortermajade renoveerimiseks jagati toetuspotist vaid pisku, on ühistud kurjad. Nad hindavad, et maakonna korteriomanikud kulutasid taotluste ettevalmistamiseks kokku ümmarguselt miljon eurot. “Vaadake, mis rahad on ühistud pannud paberitele, mis jäävad tegelikult riiulisse. Mida ma majaelanikele ütlen?” küsib Kairi Raudberg, kes on 20 korteriühistu haldur või raamatupidaja.
Seotud lood
Keskkonda säästev ehitamine teenib üllast eesmärki ja on meie kõigi jaoks vajalik – samas selle tulemusel ei tohiks kinnisvara muutuda inimestele kättesaamatult kalliks, kirjutavad Fausto Capitali nõukogu liige ja projekteerimise juht Priidu Lokk ning TalTechi professor Jarek Kurnitski.
Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
TalTechi professor Jarek Kurnitski rääkis Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril sellest, mida oodata ELi uuest energiatõhususe direktiivist ning milliseid kohustusi see meie hoonetele seab.
Kuidas saada hakkama kortermajas, mille ülemistel korrustel võib temperatuur tõusta kolmekümne soojakraadi ligi - selle kohta annavad nõu asjatundjad.
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes kõik seal olid ja mis sinna tuleb!
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele