Leedu jaotusvõrgu julge samm viib Baltikumi riigihanked uude ajastusse

“Aastaid on räägitud, et lisaks hinnale peaks hangetes arvestama ka jätkusuutlikkust, aga päris tegudeni pole jõutud. Leedulased on Baltikumis esimesed, kes selle reaalselt ellu viisid,” ütleb Prysmian Baltikumi müügidirektor Tarvo Leppik. Tema sõnul on see turule selge signaal, et ootused riigihangetele on muutunud.

ESO riigihanke tingimustes seisis, et 80% otsusest põhineb hinnal ja 20% jätkusuutlikkuse kriteeriumidel, mille keskmes oli muuhulgas CO₂ jalajälje hindamine ehk EPD (Environmental Product Declaration). See tähendab, et tootja peab suutma hinnata oma toote kogu elukaart ja keskkonnamõju. Lisaks pöörati hankes tähelepanu kasutatud materjalide päritolule, taaskasutusele ning pakenditele. Näiteks oli oluline, kas pakendid on sertifitseeritud materjalist ja kas taarat on võimalik reaalselt tagasi võtta ning uuesti kasutada.

“Kaabel tuleb alati koos pakendi ja taaraga, aga küsimus on, mis sellest edasi saab,” selgitab Prysmian Baltikumi ehitussegmendi tootejuht Raigo Viltrop. “Euroopa Liidus on tootjal kohustus oma taara tagasi võtta, ent kui kaup tuuakse teisest maailma otsast ja pakend jäetakse siia, tekib sellest kohapeal prügi. Meie võtame oma puidust trumlid alati tagasi ja kasutame neid korduvalt. See on vastutustundliku äritegevuse osa ning selgelt arusaadav on, et kui trumleid korduvalt kasutada, jääb osa metsa maha raiumata.”

Leppiku sõnul kardeti esmalt, et keskkonnanõuete lülitamine hankesse tõstab hindu, kuid praktika näitab vastupidist. “Konkurents ei kao kuhugi. Need, kes on seni olnud odavad, peavad nüüd lihtsalt veelgi efektiivsemad olema ning lisaks hinnale peavad ka muud kriteeriumid paigas olema. Lääne-Euroopas on sellised mudelid juba aastaid kasutusel ja hinnad ei ole selle tõttu tõusnud,” toob ta näiteks. “Loodetavasti annab see julgust ka teistele riigiettevõtetele. Oleme Euroopas näinud ka 60/40 jaotusega hankeid, kus keskkonnale pööratakse veelgi rohkem tähelepanu. Ja midagi ei ole juhtunud, sest turul on jätkuvalt piisavalt pakkujaid. Küsimus on pigem julguses see samm ära teha.”

Leedu on viimastel aastatel olnud Balti riikide seas jätkusuutlikkuse teemades kõige eesrindlikum.

Viltropi sõnul tundub Eesti väliselt roheliselt mõtlev, näiteks meie teeääred on prahist puhtad, ent kahjuks tagatubades ei ole asjad nii rohelised ning areng on olnud ebaühtlane.

Sama seisukohta kinnitavad ka 2025. aastal läbi viidud Siemensi ja partnerite äriökosüsteemi uuringu tulemused, mille järgi liigub Eesti ehitatud keskkond ja tööstus kestlikkuse, digitaliseerimise ning ringmajanduse suunas, ent areng ei toimu ühtlases tempos. Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti tööstus- ja taristusektori kestlikud arengusuunad ning ärivõimalused aastani 2035. Uuring tugines 45 poolstruktureeritud intervjuule suurte, keskmiste ja väikeste ettevõtete, akadeemiliste asutuste, avaliku sektori ning erialaliitude esindajatega.

“Uuring peegeldas hästi seda, mida me igapäevaselt näeme,” ütleb Viltrop. “Ettevõtted on valmis ja liiguvad edasi, aga avalik sektor ei ole alati sama tempoga kaasa tulnud. Eesmärgid on olemas, aga nende elluviimine vajab rohkem järjepidevust. Suured rahvusvahelised ettevõtted ja eriti börsiettevõtted on harjunud igal aastal oma keskkonnamõju mõõtma ja eesmärke seadma. Meie jaoks ei ole see uus teema, meie liigume süsteemselt süsinikuneutraalsuse suunas ja oleme oma eesmärkidega graafikus. Küsimus on, kuidas avalik sektor ja teised ettevõtted sama tempoga kaasa liiguks.”

Prysmiani sammud rohelisema tootmise suunas on olnud järjepidevad. Keilas asuvas tootmishoones on diiseltõstukid asendumas elektrilistega, kogu valgustus on viidud energiatõhusatele LED-lahendustele ning kütte- ja energiakasutust juhitakse nutikalt, kasutades maksimaalselt ära tootmisprotsessidest tekkivat soojust. Samuti pärineb ettevõtte kasutatav energia juba mitmeid aastaid taastuvatest allikatest ning tootmisprotsesse optimeeritakse pidevalt, et vähendada nii energiakulu kui ka keskkonnamõju.

“Jätkusuutlikkus tähendab igapäevaseid otsuseid – kuidas me toodame, mida kasutame ja mida endast maha jätame,” ütleb Viltrop. “Nii ESO samm kui ka laiemad turutrendid näitavad, et muutus on alanud, kuigi kõik ei liigu veel sama kiiresti. Esimene samm on kõige olulisem – kui see on tehtud, hakkavad ka teised järgi tulema. Meie oleme jätkusuutlikkusega tegelenud aastaid ning võime julgustada, et võita on rohkem kui kaotada.”