Autor: Kiilto Eesti • 1. november 2022

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga.
10 aastat tagasi valmis Lähte Ühisgümnaasiumi algklasside maja, mida hakkasid mõne aja pärast kimbutama haisuprobleemid (www.err.ee/lahte-kooli-haisev-porand-vahetatakse-valja). Möödunud on aastad, ent haisvate põrandate probleem Eesti ehitusturul on alles ja kaebused uutes hoonetes leviva paha ja tugeva lõhna kohta on endiselt päevakorral.

Reklamatsioone teemal „põrand haiseb” on jõudnud ka põrandakattematerjalide müügi ning tarnimisega tegelevale Floorin AS-ile. Ettevõtte ostujuhi Tarmo Titovi sõnul esitavad nad põrandakatetele paigaldusjuhendid vastavalt tootja tingimustele, mille puhul sõltuvalt tootjast on rohkemal või vähemal määral kirjeldatud ka aluspõranda tingimusi. Üks alati kirjeldatud tingimus on aluspõranda lubatud jääkniiskuse kohta, kuna tegemist on ühe enim probleeme tekitava eksimusega, mille parandamine lõpeb reeglina päris oluliste kuludega.

„Eraldi nõuet tasandussegu kasutamise kohta betoonaluspindadel täna tootjad ei kirjelda, see jääb objektipõhiseks otsustamiseks. Paraku peab küll tõdema, et aja jooksul pole liigniiskuse probleemid vähenenud, pigem vastupidi – nende hulk on viimase 10 aastaga pigem kasvanud. Või on tellijad teadlikumad ning pööravad pretensioonidele rohkem tähelepanu,” avaldab Titov arvamust. „Suurimaks probleemiks on niiskuse mõõtmise vajaduse ignoreerimine. Ja kui see ka tehakse, siis ainult paberi tarvis ehk ebapiisava proovide arvu juures ning mõõdetuna kohtades, kus on pigem mugav mõõta mitte kus probleemid võivad olla.”

Ta lisab, et rääkides reklamatsioonide tekkides paigaldajatega põhjustest, tunnistatakse sageli, et teati või aimati võimalikku probleemi, kuid oldi sunnitud graafikus püsimiseks paigaldustöid jätkama. „Täna on olemas tehnoloogilisi võtteid, mis võimaldavad katteid paigaldada ka normidest kõrgemate väärtuste puhul, näiteks niiskusblokeerijad epoksiidi baasil. Aga ikkagi üritatakse nende kasutamist pigem vältida, peljates liiga suurt kulu. Ja olles samas valmis võtma riske, mis on kordades suurema hinnaga!”

Kuna aluspõranda liigniiskus on väga petlik silmaga hindamiseks, siis võimalus probleemi vähendamiseks on Titovi sõnul järgida niiskusmõõtmiste tegemist enne põrandakatte paigaldust. Ja probleemi ilmnemisel kasutada täiendavaks kuivamiseks aega või näiteks niiskust blokeerivaid lisakihte.

Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liidu juhatuse liige Sven Ersling Lincona Põrandakeskusest möönab samuti, et aluspõrandate betoonpindadega on muresid. „Materjalitarnijana on küll minuni jõudnud sagedamini ebatasasusest või ebapiisava ettevalmistusega seotud probleemid. Samuti tuleb ette kaebusi, et põrandakattel on visuaalsed defektid, mis tulenevad tasandussegu kasutamata jätmisest.”

Tema sõnul on Eesti turul paraku juurdunud vale arusaam, et betoonpõranda tegijalt oodatakse ideaalset aluspõrandat ning arvatakse, et isevalguva vahekihi valamata jätmisega hoiab raha kokku. „Betoonpõrandal on omad tingimused, põrandakattel teised. Näen siin lihtsat lahendust: kui kõik betoonpõranda tegijad järgiksid oma kindlaid standardeid ja katjad enda lahendust, olekski probleem lahendatud. Paraku kuuleme alatasa, kuidas projektijuhid lähevad riskile, jättes teatud etapid vahele, sest loodavad, et võimalik potentsiaalne probleem ei avaldu. Nõuded, normid, vahendid, oskus ja ressurss on tegelikult ju olemas, pigem takistab ehitajaid liiga madal teadlikkus!”

Tasandussegu laadimine etteandepunkrisse tonnistes kottides objektil.
Autor: RAIGO PAJULA

Lahendus: kasutada betoonpõrandate üle tasandamisel madala leelisesisaldusega isevalguvat põrandatasandussegu

„Ehitusprojektidega on alati kiire, tähtajad kukuvad ning ehitajad püüavad ettenähtud graafikutes püsida. Kui liiga niiskele betoonpõrandale põrandakate peale panna, võib betoon tõepoolest kattematerjali ning selle liimiga reageerida ning hakata haisu eritama,” ütleb betooni niiskuse mõõtmisega tegeleva Floorex OÜ esindaja Mehis Salu. „See võib juhtuda ka mitme asja kokkulangevusel, näiteks olenedes ruumi paistvast päikesest, ventilatsioonist, millisel korrusel ruum asub, millise paksusega betoon on.”

Ta lisab, et „hea ehitustava nõuab betoonpõrandate üle katmist isevalguva madala leelisesisaldusega põrandatasandusseguga. Näiteks Soomes ja Rootsis ei tohigi tasandusseguta põrandale otse katet peale panna. Kusjuures seda ei nõuta ehitusseadustega vaid tehakse just hea tava põhimõttel. Meil aga ei kirjutata enamasti vahekihti projekti sissegi. Samas on see kulurida väga oluline, sest hilisem siseõhuprobleemide lahendamine on veel kallim ja töömahukam. Meil püütakse valada betooni nii, et pealispind jääks kohe võimalikult sile. Seejärel lihvitakse betoon peegelsiledaks, ent paraku sulgeb see tegevus betooni poorid ning tavapärase kuivamistempo asemel on kuivamisaeg kaks või kolm korda pikem. Kui sellega ei arvestata, võib tekkida hoones tõsiseid niiskusprobleeme ja kahjustusi ning tervisele kahjulikke siseõhu lõhnaprobleeme. Lisaks kõigele eelmainitule ei anna sile betoonpõrand garantiid, et tasasus põrandakatte aluse normile – 3mm/2m vastaks.”

„Näiteks Kiiltol on aastakümnete pikkused kogemused Soomes ja Rootsis, kus kasutatakse pinnakattematerjali all vähese leelisesisaldusega põrandatasandussegusid. Juba 5 mm tasandussegu kiht hoiab ära hilisemad probleemid, kuna toimib pinnakattematerjali ja betooni vahel justkui puhvrina. Betooni poorid jäävad avatuks ja betoon saab normaalselt kuivada. Tasandussegu on madalama leelisesisaldusega (pH<11), kui betoon (pH=12-13,5), lubab teha valu õhemalt kui betoon ja see omakorda aitab oluliselt kiirendada tema kuivamist ning kõik see kokku vähendab tulevikus lõhnaprobleemeide tekkimise riski” ütleb Salu.

Ehitusettevõtte Savekate Haldus OÜ juhatuse liige Mati Laurson ütleb aga, et tema meelest seisneb põrandaprobleemide osas sügavam kitsaskoht infovahetuses. „Olulised kriteeriumid ei jõua õigeaegselt betoonpõrandate ehitajateni. Loomulikult on turul erineva tasemega ehitusettevõtteid, kuid betoonpõrandate keskmine tase on Eestis siiski üsna hea,” kinnitab ta. „Üldjuhul ei ole isevalguva põrandatasandussegu kasutamine ette nähtud ja arusaadavatel põhjustel üritavad tellijad/peatöövõtjad seda tööoperatsiooni maksumuse tõttu vältida. Kui betoonpõranda ehitus on teostatud kvaliteetselt, siis täiendavat tasandamist osade katete alla see ei vaja.”

Ta lisab, et betoonpõrandale ei saa pH-väärtust ette anda. „Betoonpõrandate ehitamiseks kasutatav betoon on oma olemuselt aluseline materjal, pH>13 ja seda oluliselt muuta ei saa. Madalama aluselisusega isevalguv põrandatasandussegu, mille pH on umbes 11, kasutamine betoonpõranda ja aurutiheda katte vahel ongi lahendus, kuidas betooni aluselisust alandada.”

Ruumide siseõhu kvaliteedile pööratakse aina suuremat tähelepanu

„Tegeleme koostöös Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liiduga pidevalt klientide teadlikkuse tõstmisega. Töötame selle nimel, et meil oleks rohkem korrektselt ehitatud ruume, sest tööde ümbertegemine on alati kulukas nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Meil on mure meie ehituse kvaliteedi pärast, mis võib rikkuda ruumide siseõhu kvaliteeti. Teeme aastas ka vähemalt korra või kaks selleteemalisi koolitusi. Uued hooned peavad vastama A-energiamärgisele, mis tähendab, et nende ventilatsioon pole enam loomulik. Seega on ehitusmaterjalide emissioon suure tähelepanu all,” sõnab Kiilto Eesti tegevjuht Tanel Lonks.

Kuigi Eestit peetakse innovatiivseks riigiks, ollakse tema sõnul ehitussektoris Soomest paarkümmend aastat maas. „Eestis justkui puudub tahe teha muutusi, eristuda või ei ole me ise Kiiltos suutnud seda infot piisavalt hästi ehitajatele edasi anda. Näitena võib tuua juba mainitud liigniiskuse – võetakse risk ja loodetakse, et midagi ei juhtu. Lähte kooli sarnaseid juhtumeid on paraku aga olnud omajagu. Ja neid kõiki oleks saanud vältida. Meie eesmärk Kiiltos ei ole mitte kellelegi juurde tekitada lisakulusid vaid olemasolevaid kulusid targemalt jagada. Kallim toode ei tähenda alati kulude kasvu.”

Kui siseruumides on spetsiifiline terav lõhn, süüdistatakse esimese hooga tavaliselt liimimüüjat. „Liimid kui keemiatoode on aga laborites testitud ja nende ohutus on tagatud. Näiteks kõik Kiilto põrandakatteliimid vastavad kõige kõrgemale M1 ehitusmaterjalide emissiooni klassi nõuetele ja need ei lõhna praktiliselt üldse. Halbade asjade kokkulangemisel võib juhtuda, et põrandakatte liimimiseks kasutatav liim reageerib betoonpõranda kõrge pH-tasemega ja selles oleva liigniiskusega ning tekivad ruumi siseõhku erituvad formaldehüüdid, mille lõhnast võivad hakata isegi silmad vett jooksma. Ükskõik millise liimitootja põrandakatteliimi kasutada, haisuprobleemi see ei lahenda ning spetsiifiline tugev lõhn on selge vihje probleemile“.

Positiivse arenguna toob Lonks välja, et betoonpõrandate niiskuse mõõtmist enne põrandakatete paigaldust nõutakse ehitusjärelevalve poolt täna juba oluliselt rohkem. Ta lisab, et kuna mõõtmine toimub betooni sisse puuritud avade ja nendesse pikemaajaliselt paigaldatud anduritega on sealt saadav info muutunud kvaliteetsemaks. Samuti on juba näha väga püüdlike ehitajate puhul, et betooni valamised jäetakse üle „kopterdamata“, nii-öelda „lati valuks“, ja sealt saavutatud kokkuhoid tuuakse betoonpõrandate üle tasandamisesse isevalguva vähese leelisesisaldusega põrandatasandussegudesse. „Liigume sinnapoole, et nii ehitajad, kinnisvaraomanikud, projekteerijad kui ka tellijad oleksid probleemi osas teadlikumad ning Lähte kooliga sarnaseid juhtumeid enam ei juhtuks.” (Vaata ka Tampere Ülikooli uuring siseruumide õhu kvaliteedi kohta.)

Loe lisaks
Betooni ületasandamine aitab vältida probleeme siseõhuga
Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785