Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 22. märts 2022

Uuringust selgus, et tuuleparkidega seostuvad eelkõige märksõnad elekter, energia, tuulikud, roheline ja tuuline, samuti seostatakse tuuleparke loodus- ja keskkonnasõbralikkuse, taastuvenergia ja taastuva ressursiga. Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest olulisim on elanike jaoks energiatootmise tõhususe suurendamine, mida peab väga või pigem oluliseks 90%. Eelistatuim energiaallikas on päike, järgnevad maasoojus-, tuule- ja hüdroenergia. Elanike arvates peaks Eesti oma riigi jaoks vajaliku elektrienergia ise tootma ning osaliselt võiks toota ka ekspordiks.

72% elanikest toetab meretuuleparkide ja 62% maismaa tuuleparkide laiendamist. Tuuleparkide olulisimaks negatiivseks mõjuks peetakse vibratsiooni ning peljatakse, et nendega kaasneb kinnisvara ja maa hindade muutus ning varjutus/valguse vilkumine. Oma kodu või suvekodu lähedusse rajatava maismaa tuulepargi suhtes on väga või pigem positiivsed 35% elanikest. Kodu lähedale rajatava meretuulepargi suhtes ollakse veidi toetavamad – sellesse suhtub pigem või väga positiivselt 64%.

Vaata lähemalt: Tuuleparkide meelsusuuring

Kaablitel on väga oluline osa tuulepargi töökindluses

Euroopa Liidu riigid on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nullini, liikudes seeläbi kliimaneutraalse majanduse poole – see eesmärk nõuab üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tuuleenergiaekspertide sõnul peaks Euroopa kaasaegsetes tuuleparkides tootma umbes poole vajalikust elektrist. Tanel Laasma sõnul on näiteks Leedus juba omajagu tuuleparke ehitatud, kuid Eesti on selles vallas veel lapsekingades. „Seni tundus, et meil väga kardetakse tuuleparke, aga siiski selgus uuringust, et meelestatus on arvatust oluliselt parem. Seega on loota, et sel aastal saavad nii mõnedki Eesti tuulepargid rohelise tule, sest taastuvenergialahendused on ühiskonnas tõusnud enam fookusesse, millele on jõudsalt aidanud kaasa viimase aja energiahindade kõikumised.”

Ta lisab, et maailma suurima kaablitootjana on Prysmian Groupil tuuleparkide ehituses väga palju kogemusi ning muuhulgas ka Balti riikides. Eelmise aasta lõpus valmis Leedus Telšiais kaasaegne, 70 MW koguvõimsusega tuulepark, mis katab umbes 78 300 majapidamise energiavajaduse. Prysmian Group tootis projekti jaoks ligi 210 kilomeetrit maakaableid. Lätis on Prysmian Group tootnud kaableid Targale ning Leedus veel ka Medinos/Dargužu tuulepargile. Hetkel on Leedus pooleli veel kolm projekti: Degaiciai, Kamajai ja Kikonys. Eestis on ootel Tootsi tuulepargi ehituse ja otsustamisel on Purtse tuulepargi hange.

7 pilti

Tuuleparkide näol on tegu mittejuhitavate võimsustega: tuul puhub täpselt siis, kui puhub ja seda ei saa kontrollida. Ja just seetõttu võib erineda koormusgraafik oluliselt tavaliste elektrivõrkude koormusgraafikust, kus päeval on koormus kõrge – ja kaabel soojeneb koormuse mõjul – ja öösel on koormus madal ning kaabel jahtub tänu madalamale koormusele. Kui kaabli töötemperatuur on kõrge pika aja jooksul, siis see hakkab kuivatama kaablit ümbritsevat pinnast, mis tähendab, et pinnas juhib kaablist tekkivat soojust halvemini eemale. Ja seetõttu omab taaskord vastu efekti kaabli suhtes, mis omakorda soojeneb veel kiiremini.

Samuti tuleb meeles pidada, et mida soojem on kaabel, seda suuremad on ka tekkivad võimsuskaod. Kuna võimsus (MWh) on see, mida võrku müüakse, siis on võimsuskadudel tootjale otsene majanduslik mõju. Seetõttu ei pruugi minimaalne lubatud ristlõige, mis on arvutatud lubatud koormusvoolu alusel, alati olla lõppkokkuvõttes tootjale majanduslikult kõige mõistlikum lahendus.

Prysmian Group juhib tähelepanu, et Baltikumi objektide puhul tuleb kasutada Põhjamaade standarditele vastavaid kaableid. „Peamine vahe Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaablite vahel on kasutatavate plastide külmakindlus. Just seetõttu sobivad Põhjamaade kaablid kasutamiseks ka külmemates tingimustes. Lisaks soovitame kindlasti kasutada kaableid, millel on lisaks pikisuunalisele veekindlusele ka ristisuunaline veekindlus. Ristisuunalise veekindluse annab kaablile alumiiniumlaminaat, mis asetseb kaabli väliskesta all. Plastikust väliskest ei taga paraku 100% veekindlust,” selgitab Laasma. „Tänases keerukas majandussituatsioonis tuleb arvestada, et nõuetele vastavaid kaableid ei ole alati saadaval ja nii võib mõni edasimüüja soovitada küsitud toote millegi muuga asendada. Nõuetes tasub olla piisavalt täpne ning võimalusel viidata alati konkreetse riigi nõuetele. Vastasel juhul võib tulemus olla see, et saadakse kaabel, mis tegelikult ei ole Põhja-Euroopa tingimustesse mõeldud.”

Merealused kaablid saavad paika ka ekstreemsemas keskkonnas

Keilas tegutsev Prysmian Group Baltics kuulub maailma suurimasse kaablitootmise kontserni Prysmian Group, kel on tuuleparkide ehituseks olemas nii lai valik kaableid kui ka tugev oskusteave. Ettevõte arendas spetsiaalselt süvavee ehituste jaoks mittemetallilise armeeringuga veealuse kaabli, tänu millele suudab Prysmian Group teostada paigaldusi kuni 3000 meetri sügavusel, pakkudes klientidele kõiki vajalikke merealuseid kaablimarsruute.

„Meie eesmärgiks on pakkuda tuuleparkidele täislahendust – toodame nii kesk- kui kõrgepinge kaableid ning samuti kaabliühendusi ehk muhve. See toob arendajatele ja tellijatele südamerahu, et kogu komplekt on elektrilises mõttes testitud sõltumatus laboris ja on töökindel,” räägib Laasma. „Samuti on meie tootevalikus ka osalahenduste online diagnostikaseade PRY-CAM, millega on võimalik monitoorida võrgu ja võrguseadmete seisukorda. Osalahenduste monitoorimine võimaldab vahetada välja piisavalt varakult probleemsed komponendid ning vältida võimalikke katkestusi, mis võivad kahjustada ka seadmeid.”

Ta lisab, et Prysmian Group Baltics on arendajatele alati abiks - nii materjalide, standardite kui ka kõrgepingeprojektide vallas. „Meil on pikaajalised kogemused täislahenduste pakkumises nii Baltikumis kui ka mujal maailmas. Ei ole mõtet jalgratast leiutada, kui kogu oskusteave on olemas! Läänemere meretuuleenergial on suur kasutamata potentsiaal ning meretuuleparkidest võib saada olulise panuse andja Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel ning kasvuhoonegaaside vähendamisel elektritootmises.”

Prysmian Group tegutseb 50 riigis. Kontserni kuulub 106 tehast ning 25 teadus- ja arenduskeskust ning umbes 30 000 töötajat üle maailmas. Tehased on oma kategooriates maailma suurimate tootmisvõimekustega ja võimelised toetama ka eriti keerukaid tipptasemel projekte. Keilas asuv tehas oli üks esimesi Baltikumis, kus 1990. aastatel investeeriti ISO kvaliteedijuhtimise süsteemi. Tehase toodang valmib juba viimased ligi viis aastat 100% rohelisest energiast.

prysmiangroup.ee