Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 17. juuni 2021

Kuidas kuldmärgisega pärjatud Bonava ehitussektorit vastutustundlikumaks muudab

Kliendid ja töötajad ootavad ettevõtetelt üha enam jätkusuutlikku ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi ning ehitussektor pole selles osas erand. Siiski pakub vastutustundlikkus ehitus- ja tootmisettevõtetele parajat väljakutset. Bonava on esimene kinnisvaraarendaja Eestis, keda tunnustati vastutustundliku ettevõtte kuldmärgisega. Mida teeb viiendat tegutsemisaastat tähistav ettevõte, et muutuvas maailmas inimeste ootustega sammu pidada?

Bonava on esimene kinnisvaraarendaja Eestis, keda tunnustati vastutustundliku ettevõtte kuldmärgisega

Kõik algab suuremast pildist

Bonavas mitte lihtsalt ei ehitata maju, vaid viiakse ellu olulist missiooni. Bonava missiooniks on luua paremaid kodusid ja elukvaliteeti paljudele inimestele. See tähendab, et Bonavas arendatakse ja ehitatakse suures mahus kvaliteetseid kortereid võimalikult taskukohase hinnaga nii keskmise kui ka väiksema sissetulekuga inimestele.

Missiooni elluviimisel mängib olulist rolli vastutustundlikkus ja seda mitmel tasandil. Keskkonnasäästlikkuse kontekstis on Bonavas võetud sihiks vähendada ehitustegevuses süsinikuheitmeid 2030. aastaks 50 protsendi võrra. Teadusuuringutele tuginevalt töötatakse välja täiendavaid eesmärke ja meetmeid ettevõtte ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Muuhulgas uuritakse igal aastal kõikide Bonava töötajate transpordikasutuse harjumusi ja nende muutmise võimalusi.

Bonava Eesti tegevjuhi Timo Riismaa sõnul on vastustundlikkus Bonava põhitegevuse lahutamatu osa. „Selleks, et oma klientide, äripartnerite ja töötajate ootustega sammu pidada, peab see olema kodeeritud iga tänapäevase eduka ettevõtte DNAsse,“ ütleb Riismaa. „Meie eesmärgiks on luua terviklikke ja keskkonnasõbralikke uusarendusi ning kättesaadava hinnaga kodusid. Selleks otsime pidevalt võimalusi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja digitaliseerime protsesse, pidades silmas ka meeskonna heaolu ja töötingimusi.“

Digitaliseerimine vähendab keskkonnamõju

Vähendamaks ehituses kasutatavate uute materjalide hulka, optimeeritakse Bonavas tööprotsesse uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise abil. Kasutusel on VDC programm (virtuaalne disain ja ehitus), mis hõlbustab infovahetuse sujuvust, alustades kodude ja naabruskondade projekteerimisest kuni hoonete valmimise ja garantiitöödeni välja. See aitab säästa aega, tõsta kvaliteeti, protsessi käigus pidevalt õppida ning vältida materjalide raiskamist.

Materjalide säästlikku kasutamist toetab ka ehitusel rakendatav standardiseeritud plokk-süsteem ning läbivalt sarnased siseviimistluslahendused. Viimane võimaldab ühest projektist üle jäänud materjale kasutada järgmises projektis. Samm keskkonna heaks on seegi, et Bonava ehitusplatsidel sorteeritakse jäätmeid üheksas kategoorias. Ehitusmaterjalidest eelistatakse selliseid, mille mõju keskkonnale on võimalikult väike ning mis ei ohusta inimeste tervist.

Kodud, mis teevad inimesi õnnelikuks

Ehitussektori keskkonnamõju ulatust on viimasel ajal hakatud teadvustama. Kuid lisaks looduskeskkonnale avaldavad ehitus- ja arendusettevõtted oma tegevusega märkimisväärset mõju ka sotsiaalses sfääris.

Bonava arendab elupiirkondi, mis vastavad inimeste ootustele ja igapäevastele toimetulekuvajadustele. Selleks, et teada saada, mida inimesed kodukohalt ootavad, viiakse läbi elanikkonna õnneuuringut (Happy Quest), millest saadud teadmisi võetakse uute kodude planeerimisel arvesse.

Terviklikud elukeskkonnad annavad inimestele emotsionaalset rahulolu – loovad võimalusi kodukohas naabritega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Bonava arendustes kujundatakse majade ümbrus selliselt, et autode ja laste liikumisteed ei ristuks ning seal leidub puhkealasid igas vanuses elanikele. Uus-Mustamäe elupiirkonnas rajab Bonava majade juurde pargi, mis on mõeldud laiemalt kogu piirkonna elanikele ning Järveotsa arenduse juures tehakse korda nii kohalik tänav kui ka Järveotsa oja kaldad.

Vastutustundlikkuse printsiip laieneb alltöövõtjatele

Bonava lähtub vastutustundliku tarneahela juhtimise põhimõttest. See tähendab, et ka tarnijatelt oodatakse suuremat teadlikkust ning ÜRO ülemaailmsete kokkulepete täitmist inimõiguste, inimväärse töö, keskkonna ja korruptsioonivastase võitluse osas. Samuti kehtivad Bonava alltöövõtjatele kõrged nõudmised tööohutuse valdkonnas, mille taga on soov inimeste tervist hoida.

Töötajate tervis esiplaanil

Oma inimestega seoses pööratakse ettevõttes palju tähelepanu töökeskkonna, sh ehitusplatside turvalisusele ning töötajate tervisele. Lisaks toob Bonava Baltikumi personalijuht Kelly Tsilke välja: „Oleme nii töökorralduses kui ka töötajate soodustuste paketti koostades lähtekohaks võtnud selle, et inimese elu on terviklik ning tööga sama tähtis on puhkus ja isiklik elu.“

Tööohutuse tagamiseks kehtivad Bonava ehitusplatsidel kõrgemad nõuded, kui Eesti riiklikud regulatsioonid ette näevad. „Lähtume nullkahju-visioonist, mis tähendab sihti, et Bonava töökohtadel ei tohi keegi sattuda vigastus- ega haigestumisohtu. Ehitusplatsi kontekstis on tööohutusega seonduvad mõõdikud üheks oluliseks osaks tulemusjuhtimise süsteemist,“ selgitab Tsilke.

Töö ja isikliku elu tasakaalu saavutamiseks pööratakse Bonavas palju tähelepanu targalt töötamisele – sellele, et inimeste rollid ja vastutus oleks selgelt määratud ning tööprotsessid paigas. Ehkki ehitussektoris on ületunnid ja nädalavahetusel töötamine võrdlemisi tavapärane, Bonavas seda praktikat ei toetata. Töötajate liikumisharrastust soodustatakse lisaks rahalisele toetusele meeskondlike sportlike väljakutsetega.

Ettevõtte vastutustundliku toimimise erinevad aspektid seob tervikuks professionaalne juhtimine. Ühest küljest tähendab see selgete eetiliste eesmärkide seadmist, igapäevatöös ühistest väärtustest lähtumist ja nende järjepidevat kommunikatsiooni organisatsiooni sees. Teisest küljest saavad hea juhtimiskultuuri puhul avalduda inimeste parimad omadused ja oskused ning eneseareng on töö loomulikuks osaks.

Bonava tähistab 2021. aastal oma viiendat aastapäeva. Välja kasvanud NCC-st, on see juhtiv elamuarenduse ettevõte Põhja-Euroopas.

2100 töötajaga ettevõte tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis, Lätis ja Leedus ning selle käive oli 2020. aastal 17 miljardit Rootsi krooni.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688