Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 12. oktoober 2020

Roheline mõtteviis ehituses ja projekteerimises – mis see veel on?

Roheline energia, roheline pealinn, roheline pensionifond ning muud keskkonnahoidlikud nähtused koguvad järjest tuntust ja tunnustust. Kuidas läheb aga rohelisel mõtteviisil ehitussektoris? Ehkki esmajoones seostatakse keskkonnasäästlikkust hoonete energiatõhususega, hõlmab see märgatavalt laiemat teemaderingi. Elamuarendusettevõte Bonava on hea näide sellest, kuidas saab tegutseda üheaegselt loodusega arvestades ning majanduslikult edukalt.

Autorid: Pontus Orre, Bonava Eesti OÜ

Bonava juhtkond võtab globaalse soojenemise piiramist täie tõsidusega. Paar aastat tagasi hakati ettevõttes põhjalikult uurima oma tegevuse otsest ja kaudset mõju kliimale ning võeti sihiks, vähendada süsinikuheitmeid 2030. aastaks 50 protsendi võrra. Selline suund on kooskõlas ÜRO ekspertkogu soovitustega astuda jõulisi samme, mis ei lase maailma keskmisel temperatuuril tõusta üle 1,5 °C.

Kuidas elamuarendaja kliimamõju vähendamist ellu viib? Kuna Bonavas tegeletakse ettevõttesiseselt nii kruntide leidmise, projekteerimise, ehituse juhtimise kui ka garantiitöödega, on kliimasõbralike eesmärkide saavutamiseks vaja pingutada mitmel rindel. Plaanis on juurutada ringmajanduse põhimõtted, kasutada uuenduslikke ehitusmeetodeid ja -materjale, arendada jätkusuutlikku maakasutust ning minna kogu väärtusahelas üle taastuvenergiale ja -kütustele.

Digitaliseerimine kliimaeesmärkide teenistuses

Ringmajanduse põhimõte tähendab Bonava kontekstis materjalikasutuse ja tööprotsesside optimeerimist selliselt, et viia kasutatavate uute materjalide hulk miinimumini. Protsesside kujundamisel võetakse appi uued tehnoloogiad ja digitaliseerimine. Bonava Eesti kvaliteedi- ja garantiiteeninduse juht Priit Pichen selgitab täpsemalt: „Oleme võtnud ette kogu ehituse ja arenduse protsessi alates disainist ja kruntide analüüsist kuni hoonete valmimise, klienditeeninduse ja garantii teostuseni. Eesmärk on luua vahetu info liikumine eri programmide, inimeste ja tööetappide vahel.“

Praegu on digitaliseerimine veel esimeses faasis – see hõlmab muu hulgas seoste loomist projekteerimise, eelarvestuse ja ehitustegevuse vahel. BIM mudelis (Building Information Model) projekteeritud info saadetakse eelarvestuse programmi, mis võtab kokku materjali ja mahu info ning genereerib automaatselt eelarve, materjalide ja töövõttude hankeplaani koos ehitusplatsi tööde juhtimiseks vajaliku ajakavaga. „Selline lahendus võimaldab detailselt planeerida ja hiljem analüüsida, töömahtu vähendada ning vältida väärtuslike ressursside, aja ja materjalide raiskamist,“ lisab Pichen.

Jätkusuutlik maakasutus ja ohutud materjalid

Liikudes jätkusuutliku maakasutuse suunas, valib Bonava elamuarenduseks enamasti maatükid, mida on juba kasutatud ning mis vajavad puhastamist. Hoonestamata maa kasutamise korral hoolitsetakse bioloogilise mitmekesisuse kaitse eest ning ökoloogilised väärtused kompenseeritakse, sh kaitsealused liigid asustatakse ümber.

Ehitusmaterjalidest eelistatakse Bonavas selliseid, mille mõju keskkonnale on võimalikult väike ning mis ei ohusta inimeste tervist. Ettevõttes on võetud suund ehitada üha enam maju, mis vastavad ökosertifikaatidele. Ühtlasi tarbivad need hooned säästlikult energiat ja vett.

Roheline finantseerimine kogub hoogu

Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele, mis on keskkonnahoidlik ja sotsiaalselt jätkusuutlik, nõuab suurel hulgal kapitali. Käesoleva aasta alguses lepiti Bonavas kokku keskkonnasäästlike eesmärkide saavutamisega seonduv laenukapitali kaasamise programm (Green Financing framework). Septembris emiteeriski Bonava esimesed „rohelised võlakirjad“ ja sellest tulenevalt saab väita, et praeguseks on juba 25% Bonava finantsvõimendusest roheline.

Roheline finantseerimine tähendab seda, et võlakirjaga kaasatud vahendid investeeritakse varasse, mis vastab teatud keskkonnasäästlikkuse nõuetele. Bonava puhul saab praegu sellest rääkida laenuraha kaasamisel Põhjamaade ökomärgisega „Nordic Swan Label“ projektidele Rootsis ja Taanis.

„Meil on väga hea meel, et leidub keskkonnateadlikke investoreid ning et Bonava roheliste võlakirjade vastu tekkis suur huvi. Saadud investeeringud annavad kinnitust sellest, et usutakse Bonavasse ning jätkusuutliku elamuarenduse tasuvusse,“ kommenteerib hiljutist võlakirjatehingut Bonava Baltikumi finantsjuht Maret Väljaots.

Bonava on esimene elamuarendaja Põhja-Euroopas, kes võttis endale kliimaeesmärgid, mis ühtivad ÜRO egiidi all tegutseva teadusorganisatsiooni IPCC nõuannetega. Üheksas riigis tegutsev ettvõte pingutab eesmärkide saavutamise nimel grupiüleselt. Seega on Bonava Eestil ligipääs suurele teadmiste pagasile ning infosüsteemile, mis annab arenguhüppeks eelise. Bonava võetud keskkonnahoidlikust suunast saavad eeskuju võtta ka kohalikud arendajad – usutavasti muutub kogu ehitussektor samm-sammult rohelisemaks.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785